Lähenevad sündmused ning olulised algatused
Koolitus noortele 8.11 kl 15:00 “Keskkonnaõigus: mida saan mina teha kliima heaks?”
Keskkonnaõiguse Keskus kutsub noori kliimaõiguse koolitustesarja viimasele koolitusele “Kliimaõigus: mida saan mina teha kliima heaks?” ning kliimapeatusesse 8. novembril kell 15.00-18.00 Mondos. KLIIMAPEATUSes saab tutvuda kliimavaldkonnas tegutsevate keskkonnaorganisatsioonidega ning otsida omavahelisi koostöövõimalusi. Näiteks on tulekust juba teada andnud Noorte keskkonnaühisus, Eesti Roheline Liikumine ja Bioneer.ee. Kui tahaksid enda tegevusi tutvustada ja otsida/pakkuda koostöövõimalusi noortele, olete teretulnud - andke endast märku siin või otse katre@k6k.ee.
Allkirjasta ja avalda toetust tugeva tarneahela seaduse vastuvõtmisele Euroopas!
Ettevõtted peavad austama inimõigusi, keskkonda ja kliimat! Iga toote tarnimisel ja tarbimisel on sotsiaalne ja keskkondlik jalajälg. Paraku ei ole mitte kõik maailma ettevõtted vastutustundlikud ning aeg-ajalt tulevad päevavalgele lood inimõiguste- ja keskkonnarikkumistest. Seepärast on Euroopa Liit võtnud eesmärgiks kehtestada tugev tarneahelate seadus. Et seadus saaks päriselt ka tugev, siis allkirjasta toetusavaldus, ning näitame, et inimesed on tüdinud vastutuse tarbija kaela lükkamisest.
Kliimakonverents COP27 toimub Egiptuses 2022. aasta novembris ja seal osalevad kõikide riikide liidrid, et võidelda kliimakriisiga ja rajada tee globaalsele õiglusele. AKÜ koos rahvusvahelise konsortsiumiga kogub allkirju petitsioonile, mis enne COPi esitatakse ka Euroopa Komisjonile. Sinu allkiri on asendamatu tegemaks kliimaõiglust COP27 oluliseks osaks. Näitame tulevikku, mida me tahame oma planeedile ja inimestele. Uudista nõudmisi ja anna oma allkiri siin.
Avalik pöördumine: Eesti kliimaeesmärgid on jõukohased ja põhjendatud
Eestimaa Looduse Fond, Keskkonnaõiguse Keskus, Eesti Roheline Liikumine, Fridays for Future Eesti ning idufirmade asutajaid koondav Asutajate Selts saatsid Vabariigi Valitsusele pöördumise, milles nendivad, et maakasutusele ja metsandusele (LULUCF) seatud kliimaeesmärgid on Eestile jõukohased. Pöördumises julgustatakse valitsust astuma kiireid samme LULUCF eesmärgi täitmiseks ning valdkondliku õiglase ülemineku kava väljatöötamiseks.
9.11 filmiõhtu: “Teksatööstuse telgitagused”
Eesti Roheline Liikumine ootab 9. novembril kell 19:00 Genialistide klubisse filmiõhtule! 2020. aasta dokumentaalfilm “Discount Workers” (Teksatööstuse telgitagused) räägib Pakistanis Karachis toimunud tekstiilitehase tulekahjust, kus hukkus üle 260 töötaja. Peategelase muutumine kodusest emast mõjukaks aktivistiks toob ta tööliste õiguste eest seisva liikumise keskmesse. Teekond mööda moetööstuse tarneahelat näitab, et muutused võivad tegelikult tulla nendest, kes on selle lõpus. Üritus on tasuta ja toimub inglise keeles. Filmiõhtule saab end osalejaks märkida ka Facebookis. Korraldab Eesti Roheline Liikumine kampaania Justice is Everybody’s business raames.
Uudised ja arvamuslood meedias
Madis Vasser: Erapooletud uuringud on ohuks tuumajaamale, Postimees, 26. oktoober
Fermi Energia rahast sõltumatute
tuumaenergia analüüsidega on kursis vaid käputäis inimesi. Artiklis
analüüsib Eesti Rohelise Liikumise juhatuse liige Madis Vasser Eesti
riiklikesse arengukavadesse hiljuti ilmunud eksperimentaalse
tuumaenergia tagamaid ning tutvustab lühiraportit "Väike moodultuumajaam Eestis: soovitatav või mitte?".
ÜRO: metaani kontsentratsioon atmosfääris kasvas mullu rekordjärsult, Postimees, 26. oktoober
NASA teadlased teatasid, et on tuvastanud seni üle 50 punkti maailmas, kus emiteerub suures koguses metaani. Enamik neist on seotud fossiilkütuste, jäätmete või põllumajandusega.
Vastukaja. Loodus on kliimaprobleemide lahendamisel meie liitlane, ERR, 17. oktoober
Vähem intensiivselt majandatud või üldse
majandamata metsade liigirikkus aitab tagada looduse protsesside
terviklikuma toimimise ja aitab puhverdada kliimamuutuse ja muude
keskkonnaohtudega seotud negatiivseid mõjusid, kirjutavad
loodusteadlased vastukajas Eesti Maaülikooli teadlaste väitele, et metsa
majandamata jätmine on kliimavaenulik.
Loomus ja Taimsed valikud kutsuvad astuma üheskoos kahvliga kliimamuutuste vastu, Delfi, 14. oktoober
Loomade eestkoste organisatsioon Loomus koos oma programmiga „Taimsed valikud“ on alustanud projekti „Kahvliga kliimamuutuste vastu!“ eesmärgiga tõsta teadlikkust ning võimestada inimesi, sest igaüks saab anda oma panuse.
Silver Sillak: täielik üleminek taastuvelektrile on realistlik ja vajalik, ERR, 12. oktoober
20-30 aasta jooksul on tehniliselt võimalik ja majanduslikult mõistlik minna üle sajaprotsendiliselt taastuvenergiale mitte ainult elektritootmises- ja tarbimises, vaid ka soojusmajanduses, transpordis ja tööstuses, kirjutab Silver Sillak.
Liis Kuresoo: Kellele on vaja looduskaitsealasid? Postimees, 11. oktoober
Kas võime keset energiakriisi ja sõda Euroopas ära unustada kliima- ja elurikkuse kriisi? küsib Eestimaa Looduse Fondi metsaekspert Liis Kuresoo.
Kuidas lisada ühistulisele energiatootmisele särtsu? Müürileht, 5. oktoober
ELFi taastuvenergia ekspert Ingrid Nielsen kirjutab ajalehes Müürileht, et ühistegemine pole eestlastele võõras. Energiamajanduses osalemine kätkeb endas nii võimu kui ka võimalust.
Grete Arro: linnakeskkond halvendab tervist, töövõimet ja teistega kena-olemise-oskust, ERR, 1. oktoober
Haridus- ja keskkonnapsühholoog Grete Arro rääkis Vikerraadio saates "Kajalood", et linn koondab küll olulisi väärtusi, töö- ja õppimisvõimalusi, kultuuri ja sotsiaalse suhtlemise tasandeid, kuid samal ajal loob olusid, mis mõjuvad meile halvasti.
Nord Stream 1 ja 2 maagaasitorustike ohtlikud lekked avaldavad isegi kõige konservatiivsemate hinnangute järgi kliimale märkimisväärselt suurt mõju.