Keskkonnasõbralik põllumajandus
Kliimasõbralik põllumajandus peab keskenduma eelkõige taimekasvatusele, kuna loomakasvatus on niivõrd ressursimahukas, et kõigi inimeste toitmiseks meie planeedil vastasel juhul ruumi ei jagu.
Eestis saab loomi kasvatada traditsioonilistel poollooduslikel kooslustel
Siiski on mõeldav ka kohalikel traditsioonilistel rohumaadel toimuv karjakasvatus, kui loomi ei söödeta lisaks suurpõllumajandusest pärit viljaga ja rohumaadel toimuv karjatamine ei ole liiga intensiivne. Eesti on maailma mõttes eriline, kuna meil on aastatuhandete jooksul välja kujunenud inimese ja looduse koostöös poollooduslikud rohumaad, nagu puisniidud ja rannakarjamaad, mis on saanud osaks Eesti liigirikkusest. Selliste alade säilitamine on oluline ja ka kliima seisukohast positiivne.
Loomasõnnik biogaasiks
Loomakasvatuse kõrvalsaadust, sõnnikut, tuleks samuti kasutada kliimanutikalt. Suurtes farmides tekib tuhandeid tonne tasuta kütust ja aina rohkem kasutatakse seda ressurssi ära. Biogaasi tootes ei satu kasvuhoonegaasid sõnniku lagunemisel otse õhku, vaid tänu vaheetapile saab sellega enne maja soojaks kütta, süüa teha või autoga mitmeid kilomeetreid sõita. Järelejääv kuiv sõnnikumass on ka väga hea väetis – seal on alles kasulik orgaaniline materjal ja õhku lenduvad (ja haisu tekitavad) kliimavaenulikud gaasikogused on kordades väiksemad. Ka Eestis saab tankida oma autosse kohalikku biogaasi.
Mullasüsinikku peab säilitama ja suurendama
Praeguseks on paljud maailma mullad kaotanud vähemalt 50% oma süsinikust, kuid seda protsessi on võimalik tagasi pöörata. Selleks tuleb majandada viisil, mis tagaks orgaanilise aine säilitamise ja isegi suurenemise. See aga eeldab põllumehelt teadlikku lähenemist. Tuleb muuta mõtlemist, et muld on vaid elutu aine, mis taimi püsti hoiab, ja kuhu saab lisada kasvatamiseks vajalikke kemikaale. Heas seisus mullas on juba ainuüksi ühes teelusikatäies 1 miljard bakterit ja kuni 50 000 erinevat liiki mikroorganisme - baktereid, seeni, algloomi ja selgrootuid. Kõik nad aitavad tagada seda, et muld hoiaks endas palju süsinikku, piisavalt vett ning oleks tervislik ja toitev pinnas taimedele kasvamiseks.
Vaadata tuleb mahepõllumajanduse ja taastava põllumajanduse suunas
Kliimasõbraliku põllumajanduse saavutamiseks tuleb toitu kasvatada loodusega koos, mitte selle vastu töötades. Inspiratsiooni selleks saab mahetootmise praktikatest. Muldade taastamisele suunatud lähenemist nimetatakse taastavaks põllumajanduseks (regenerative agriculture). Sünteetiliste väetiste asemel on parem kasutada orgaanilisi väetisi nagu loomasõnnik või taimne kompost. Haiguste, kahjurite ja umbrohu tõrjel tuleb esmajärjekorras ennetada probleemi tarkade majandamise võtetega, mitte seda hiljem kemikaalidega ravida. Oluline on mitmesuguste põllukultuuride kasvatamine ja põldude vahetamine, elurikkus nii mullas kui maapinnal.
Märgalaviljelus kui võimalik lahendus
Märgalaviljelus on märgade või taastatud veerežiimiga turbaalade põllumajanduslik või metsanduslik kasutamine. Märgalaviljeluse üheks eesmärgiks on võimaldada selliste märgadele turbaaladele omaste ökosüsteemi teenuste taastamist ja säilitamist, nagu süsiniku sidumine ja ladustamine, vee ning toitainete talletamine kui ka kohaliku kliima jahutamine ning elupaiga pakkumine haruldastele liikidele. Uuri lähemalt siit!
Uuendatud 03.04.2022