Metsandus
Intensiivne metsade raiumine on üks kliimamuutuse põhjustajaid. Puud
salvestavad fotosünteesi käigus enda tüvesse, okstesse, lehtedesse
ja juurtesse pikaks ajaks süsinikku, mille saavad õhus olevast CO2
ühendist. Nõnda aitavad metsad oluliselt kaasa kliimamuutuse
pidurdamisele.
Kui puud maha võetakse, sõltub
nende edasine mõju kliimale paljuski sellest, mida puidust tehakse.
Kui puitu põletada või sellest lühiajalisi tooteid (nt pakendid,
kohvitopsid) teha, jõuab CO2 kiiresti tagasi atmosfääri. Pika eaga
tooted (nt puitmajad) hoiavad süsinikku pikemalt endas ning on
kliimasõbralikumad. Kui puu loomulikult ära sureb eraldub sealtki
CO2, ent see
võtab omajagu aega.
Puidupõletamise ehk bioenergia tootmise mõju
Puidupõletamine
pakub küll alternatiivi fossiilkütuste põletamisele, ent on
endiselt suure mõjuga. Metsa maha võttes ja seejärel põletades
vabaneb korraga suur hulk süsinikku. Uue metsa kasvamine ja samas
koguses puitu
salvestuva süsiniku uuesti sidumine võtab tavaliselt
aega
üle
poole sajandi.
Kuna kliimamuutuse pidurdamise nimel tuleb tegutseda nüüd ja
kohe, ei saa me nii kaua oodata ning targem on valida teisi
taastuvenergia lahendusi. Kui kasutada bioenergiat, siis tuleks
eelistada säästlikult varutud puidust (raiejäägid, oksad,
metsatööstuse
jäätmed)
toodetud energiat.
- Ühel
tillukesel planeedil kütab majaomanik oma maja fossiilse maagaasiga.
Tema õues kasvab 50-aastane tamm, mis seob oma aina kasvavas kehas
osa sellest süsihappegaasist, mis maja kütmisel eraldub. Majaomanik
otsustab aga ühel päeval üle minna taastuvenergiale, sest
kliimamuutustest põhjustatud üleujutused ohustavad ta majapidamist.
Ta raiub oma tammepuu maha ning asub maja sellega kütma.
Nüüd aga paiskub õhku endisest rohkem süsihappegaasi, sest 1 kWh energia saamiseks eraldub puidu põletamise puhul seda pea poole rohkem, kui gaasi põletamisel. Ent nüüd pole ka enam kedagi, kes õhusaastet seoks ja talletaks ning kasvuhooneefekt hoogustub veelgi. Majaomanik võib küll mulda uue tõru panna, ent selle mõju avaldub alles paljude aastakümnete pärast. Kliimamõju mõttes tabaks ta aga kümnesse, kui vahetaks gaasi hoopis tootmise järgselt nn “kütusevaba” päikese- ja tuuleenergia vastu ning laseks tammepuul edasi kasvada. Maagaasi põletamisel paigast läinud atmosfääri koostisosade tasakaalu on vaja veel pikalt siluda ja seda tööd teeb tammepuu paremini kui keegi teine.
Lageraie mõju
Lisaks
sellele CO2 hulgale, mis paiskub õhku süsinikku siduvate puude maha
võtmisel ning lühiajalisteks toodeteks tegemisel või põletamisel,
eraldub lageraie käigus märkimisväärne kogus süsinikku ka
mullast. Puude surma tõttu on pika aja jooksul moodustunud mulla
elustik ja toiduahelad taimede, loomade ja mikroorganismide vahel
häiritud, mille pärast mullasüsinik lendub süsihappegaasina õhku.
Vastukaaluks - vana elurikas mets just talletab üha enam
süsinikku mulda.
