Turbamaade kuivendamine

20. sajandil muutus maaparandus tänu fossiilkütusel töötavatele võimsatele masinatele massiliseks: kuivades piirkondades suunati jõgesid ümber, tavapärane oli ka märgalade kraavitamine. Suurim kliimamõju on eelkõige turvasmuldadega maade kuivendamisel. Valdavalt kuivendati soid selleks, et kasvatada seal metsa või viljelda põllukultuure, ent ajendiks on ka turba või teiste maavarade kaevandamine ning taristu rajamine. Eelkõige on viimased kaks ajakohased ka tänapäeval, metsa- ja põllumaad juurde allesjäänud soodest enam ei üldjuhul ei tehta ning toimetatakse soodest allesjäänud turbamaadel.

Turvasmuldade koostises on ülekaalus orgaaniline aine, mille osakaal turbas on aga juba 80-97%, orgaanilisest ainest aga ligi 50% moodustab süsinik. Kui looduslikul režiimil soodes turvas aina koguneb, siis inimese teostatud kuivenduse järgselt ei pruugi enam turba ladestumist toimuda, samuti hakkab lagunema mullas juba seotud süsinik, mis veetaseme alanemise järgselt hakkab mineraliseeruma. Lihtsustatult muutub toidulaud mullas kuivemaid tingimusi eelistavatele ja elutegevuseks orgaanilist ainet tarvitavatele lagundajatele suuremaks ning nende organismide tegevuse tulemuseks on kliimamuutust enim põhjustav kasvuhoonegaas CO2.

Ligi pool Eesti turbaaladest (350 000 hektarit) on kuivendatud, lisaks on palju suurem ala (erinevatel hinnangutel pool kuni kolmveerand turbaaladest - ca 750 000 ha) aga kuivendusest mõjutatud.

Kuivendatud aladest enamuse moodustab metsamaa (ligi 280 000 ha), järgnevad põllu- ja rohumaa (41 000 kuni 77 000 ha), turbakaevandusalad (ligikaudu 20 000 ha) ja kaevandusest mahajäänud jääksood (ligi 5600 ha).  Mõne erandiga on need alad CO2 heite allikaks, sest turvas laguneb veetaseme langetamisel ja õhuga kokkupuutel.

Eesti riikliku kasvuhoonegaaside 2020.a inventuuriaruande järgi on heide kuivendatud turbamaadelt 1,1 miljonit tonni CO2 ekvivalenti, mis pärineb metsamaa, põllumaa, rohumaade ja turbakaevandusalade turvasmuldade kuivendamisest ja kuivendamisest tingitud turba mineraliseerumisest. Heidet on hinnatud ka kordades suuremaks – täpsema hinnangu andmist raskendavad erinevad andmed ja metoodikad turvasmuldade kuivendamisest tuleneva kasvuhoonegaaside heite suuruse kohta erinevatel maastikel ja erinevat tüüpi turvasmuldadel, kuivenduse mõjuala suuruse ja säilinud turvasmuldade leviku kohta. Viimase osas on drastiline näiteks Põllumajandusuuringute Keskuse 2012. aasta analüüs - juhu-uuringu põhjal on kolmandik Eesti turvasmuldadest, mida on põllumajanduse tarbeks kasutatud, intensiivse maakasutuse tõttu kadunud ja neid võib pidada gleimuldadeks.

Lisaks kaasneb CO2 heide seonduvalt kaevandatud turba oksüdeerimisega ja see on ligikaudu 1 miljonit tonni CO2 aastas.

Näide: turbaalade kuivendamise katastroofiline mõju Indoneesias

• Maailma mastaabis on kõige kriitilisemad turbaalad Indoneesias, kus turvasmuldadega on kaetud 22,5 miljonit hetkarit - see on umbes 5 Eesti suurust ala.
  
  Indoneesia turvasmuldadel asuvaid vihmametsi põletatakse aleks või raiutakse ja kuivendatakse, et teha ruumi õlipalmi istandustele või muule põllumajandusele, mille toodete järele on suur nõudlus eelkõige arenenud lääneriikides kui ka areneva majandusega piirkondades Aasias.
  
  Lisaks aeglasele, ent järjepidevale süsiniku eraldumisele kuivendatud turvasmuldadest toimub süsiniku välkkiire õhku paiskumine tulekahjude tõttu, mis sealkandis on muutunud tavapäraseks. Juba alates 1990. aastatest katab Kagu-Aasiat umbes kord aastas tugev suitsuvine, mis ei lase unustada kriitilist olukorda. Märgiline oli 2015. aasta, mil Borneo ja Sumatra tulekahjudest paiskus aasta jooksul õhku juba miljard tonni süsihappegaasi. Tulekahjud neil kahel Indoneesia saarel olid seega suuremad saastajad kui USA majandus.

Pildil on Indoneesia märts 2014. Sateliitfotol 400 metsatulekahjut, peamiselt turvasmuldadel asuvates metsades. Paljud tulekahjud süüdati eesmärgiga rajada palmiõliistandusi. NASA . Jeff Schmaltz, LANCE/EOSDIS MODIS Rapid Response Team NASA GSFC. Ülesvõtte autor: Holli Riebeek.

Muidugi on üle maailma soid ja vihmametsi veelgi, mille kuivendamine hoogustab kliimamuutust. Näiteks on Baltimaades kokku ligi 28 600 km2 turbaalasid, millest enam kui poole olukord on halvenenud ja seda peamiselt kuivendamise tõttu.