Mõju näiteid Eestis

Kliimamuutus mõjutab üha rohkem nii inimeste kui ka teiste liikide elu Eestis. Lisaks keskkonnale on tegemist ka majandusliku, sotsiaalse ja julgeoleku küsimusega. Temperatuuritõus Eestis on olnud kiirem kui maailmas keskmiselt.

Kliimamuutuse mõju põllumajandusele Eestis

Loe lisaks kliimamuutuse mõjust põllumajandusele ja kalandusele laiemalt.

Sarnaselt Euroopale ning ülejäänud maailmale sagenevad ka Eestis äärmuslikud ilmastikunähtused ning ilm muutub üldiselt ettearvamatumaks. Kliimamuutus mõjutab ning hakkab ka tulevikus mõjutama Eesti põllumajandust. Mõned põllupidajad on muutusi juba täheldanud.

• Ilmastikuolude järk-järgult suureneva ettearvamatuse ning ekstreemsemate tormide, põudade ja üleujutuste tõttu suurenevad majanduslikud riskid põllumajanduses.

• Vegetatsiooniperioodi pikenemine. Kevad saabub vähemalt 12 päeva varem, samas sügis oluliselt hiljem ei tule (aluseks 1951-2012.a. andmed). Kliima muutumise tulemusel pikeneb Eestis vegetatsiooniperiood ning võivad tulevikus muutuda ka aastaajad, mis võib tähendada saagikuse kasvu. Arvatakse, et Eestis võivad paraneda osa taimede kasvutingimused keskmise temperatuuri tõusu ja kasvuhooaja pikenemise tõttu, sarnaselt teistele Põhja-Euroopa riikidele.

• Pehmemad talved: Püsiva lumikatteta aastad on saamas reaalsuseks juba täna. 2019/2020. aastal võis lumega päevad Eestis kokku lugeda sõrmede peal. Talve keskmine õhutemperatuur oli +2,5 °C (norm -3,3 °C). Alates talvest 1961/62 ei ole varem nii sooja talve esinenud. Viimaste aastate jooksul tavaks saanud soojemad talved tingivad paremad elamistingimused kahjuritele, kes ei hävi talve jooksul. Seetõttu on soojadele talvedele järgnenud suvedel olnud mitmel pool Eestis ootamatult palju taimehaigusi, mis on laastavad erinevate liikide saagikusele.

• Haigused ja võõrliigid: taimehaiguste ning taimi ohustavate seente laialdasem levik. Saagikuse vähenemine taimehaiguste ja kahjurite ulatusliku levimise, põuaperioodide ja ekstreemse vihmasaju tõttu vähendab põllumajanduses saadavaid kasumeid ning võib tulevikus nõrgestada Eesti toidujulgeolekut.

• Liigniiskus ja äärmuslikud sademed: kasvatatavate kultuuride valik hakkab sõltuma liigniiskuse taluvusest. Tugevad sajuhood põhjustavad üleujutusi ja lõhuvad taimi, mis võib kaasa tuua saagi hukkamineku. Lisaks kannavad tugevad sajud toitaineid mullast välja pinna- ja põhjavette, mis ühtpidi reostab joogivett ja teistpidi jätab taimed toiduta.

• Kuumalained ja põud: paljud tänased sordid ei ole piisavalt põuakindlad ja ei taha ka liigset kuuma (nt teraviljad, raps). Kasvuhooned vajavad kuumadel ilmadel eriti hoolt ja liigne kuumus ei meeldi paljudele taimedele.

  
  

Loe ka ERRi teadusportaalis Novaator ilmunud lugu, kuidas kõrbestumine lõunamaades seab Eesti mullad surve alla.

Konkreetne näide kliimamuutuse mõjust põllumajandusele Eestis: Soojal ning kuival 2018. aasta suvel valmisid kartulid Eestis tavapärasest kaks nädalat varem. See põhjustas logistilisi probleeme kõikides kartulikasvatusega seotud farmides üle riigi. Kahjuks käis varajase küpsemisega kaasas 25-50% väiksem saagikus ning poelettidel tõusis kartuli hind kuni 150%. See oli paljudele kartulikasvatajatele tõsine hoop, sest erakordselt kuiv ja soe ilm oli saagikust pärssinud ka eelneval kolmel suvel. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja andmetel sundis see mitmeid väikefarmereid oma maad suurfarmidele müüma või rentima.

Loe kliimamuutuse mõjust aiandusele, sh maasikatele, Eesti Maaülikooli aianduse osakonna dotsendi Ulvi Moori artiklist.

Loe ka ERRi teadusportaalis Novaator ilmunud lugu, kuidas kliimamuutus Eesti maasikakasvatajaid mõjutab.

Kliimamuutuse mõju eestlaste toidulauale

Kliimamuutuse negatiivne mõju põllumajandusele tingib muutusi ka eestlaste toidulaual, sest suur osa meie igapäevasest toidust tuleb välisriikidest, kus kliimamuutus on põllumajandusele laastav.

• Oleme harjunud sööma imporditud puuvilju ja köögivilju, mis võivad olla tulevikus raskemini kättesaadavad. Toidu importimise vähenemise käigus muutub meie toidulaud kindlasti kohalikumaks ning hakkab sõltuma rohkem Eesti kliimast ning siin kasvavast toidust. See ei ole tingimata piirav, vaid hea võimalus laiendada oma kodumaist toidulauda ning toituda hooajalisemalt.

• Tarneahelate katkemine või kõikumine vastavalt ilmastikutingimustele. See tähendab järske ja ettearvamatuid defitsiite erinevate imporditavate kaupade osas, millele ei pruugi Eestis kasvavat asendust olla.

• Teatud toitude kasvatamisega on juba praegu probleeme muutuva kliima tõttu. Näiteks on viimastel aastatel taimehaiguste all palju kannatanud kohviubade kasvatus.

• Toidujulgeolek Eestis. Mõnd toiduainet suudame ise toota nii palju kui tarbime, kuid näiteks köögivilju oleme võimelised enda vajaduste katteks tootma vaid umbes 55% ning puuviljadest ainult 10%. Ülejäänu tuleb impordist. Kuigi kõiki vilju pole võimalik Eestis kasvatada, on siiski võimalik tõsta riigisisest toidujulgeolekut ning arendada võimekust end ise toiduga varustada.

Veel mõningaid ilmsemaid näiteid mõjust:

• Ekstreemsemad ilmastikuolud, nt põuad ja tormid. 2018. aasta suvi oli üks kuumimaid, mõjutades lisaks põllumajandusele ja toidulauale ka inimeste tervist. Kuumalainete mõju võimendab soojussaare efekt, mis tekib lisaks linnadele ka väiksemates asulates. Rannikulinn Pärnu on juba mitmeid aastaid kogenud erinevaid üleujutusi ja torme, mida elanikud oma varasemast eluajast ei mäleta.  Tormide sagenemine toob aga kaasa karmimad nõuded taristu ja ehitiste vastupidavusele ning tormide tagajärgede likvideerimise võimele. Ühtlasi kaasnevad tormikahjude likvideerimisega majanduslikud kahjud.

• Vegetatsiooniperioodi pikenemine. See mõjutab muidugi põllumajandust, aga laiemalt kogu loodust. Nt taimed hakkavad küll varem õitsema, aga kõik loomad ja linnud ei suuda oma kevadist sigimist sellega õigeaegselt ajastada.

• Terviseriskid, haiguste levik. Muutuv kliima mõjutab loomade ja taimede haigusvektorite (nt kirbud, puugid, sääsed) levikut, kes võivad edasi kanda ohtlikke nakkushaigusi. Pehmemad talved ja niiskemad perioodid üldiselt soosivad, samas põuaperioodid takistavad haiguste levikut.
  
  Oluliselt mõjutas Eesti elanike tervist 2010. a kuum suvi, kui suremus suvekuudel oli eeldatavast ligi 30% suurem.
  
  Prognooside järgi suureneb tulevikus kokkupuude ultraviolettkiirgusega veelgi, suurendades nahavähki haigestumise tõenäosust. Samas võivad talved tulevikus olla sombusemad, vähendades talveperioodil päikesevalguse hulka ning D-vitamiini sünteesi ja suurendades depressiooni riski.
  
  
• Vee halvenev kvaliteet. Paduvihmad ja põuaperioodid mõjutavad vee kvaliteeti. Paduvihmadega võib keskkonnast vette kanduda ohtlikke aineid ja liigseid toitaineid.Esimesed võivad otseselt ohustada inimeste tervist ja teised põhjustada intensiivsemat veekogude kinnikasvamist. Samuti võib levida nõnda joogivette hulgaliselt parasiite.
  
  Pikaajalised põuad võivad madalad salvkaevud jätta joogiveeta. Sagedasematel kuumadel suvedel võib suureneda ka veeõitsengute hulk, mis halvendab suplusvee kvaliteeti.
  
  
• Läänemere olukorra halvenemine. Soojema merevee, rohkemate sademete ja vähesema jää tõttu on vetikate kasvuks soodsamad tingimused. See aga põhjustab nn surnud tsoonide teket jm.
  
  
• Liikide kadumine. Soojade talvede tõttu võivad näiteks viigerhülged siitkandist lõplikult kaduda, sest viigerhülged vajavad poegimiseks jääd. 
  
  
  
  
  
• Invasiivsed liigid. Šaakal kolis Eestisse 2013 a. Eestile lähimad šaakali looduslikud asualad asusid teadaolevalt Kaukaasias, Moldovas, Ungaris, Austrias, Tšehhis ning Ida-Ukrainas.  
  
  
• Põhja- ja Kirde-Euroopas võib kliimamuutustel olla ka positiivseid ilminguid, nagu kütteenergia tarbe vähenemine, põllusaagikuse ja suveturismi kasv ning hüdroenergia potentsiaali tõus.