Müüt 9. Tuumaenergia on vajalik varustuskindluse tagamiseks
Müüt 9. Tuumaenergia on vajalik varustuskindluse tagamiseks
Tuntud ka kui: Tuumaenergia on vajalik baaskoormuseks põlevkivi asemel.
Tuntud ka kui: Tuumaenergia on vajalik baaskoormuseks põlevkivi asemel.
TET raport (lk. 9): Gaasijaamad on süsteemi toetamiseks ja kiirete sagedusreservide pakkumiseks vajalikud, kuid suures mahus baaskoormuse katmiseks oleks tuumajaam elektrihinna seisukohast soodsam lahendus. / (lk. 80) Olulisemad eelised on võimekus pakkuda juhitavat võimsust, eeskätt baaskoormuseks, mille puhul on praegu näha põlevkivijaamade sulgemise järgselt suurt puudujääki.
TEGELIKKUS: Põlevkivijaamad ei tööta ammu enam baaskoormuse jaamadena, vaid käivitatakse ja juhitakse vastavalt turu nõudlusele. Sellist paindlikkust tuumajaam pakkuda ei suuda (Müüt 8).
Ekspertide sõnul on baaskoormus iganenud mõiste, mida tänased ja tuleviku energiasüsteemid enam ei vaja (Tuumaenergia konverents märtsis 2024, Georg Rute ettekanne: 03:25:40). Tuumaenergiat baaskoormusena ei ole Eesti tuleviku energiasüsteemis vaja. Selle asemel vajame salvestuslahendusi, tarbimise juhtimist ja kiirelt juhitavaid võimsusi. Seda kinnitavad nii majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellitud uuring “Üleminek kliimaneutraalsele elektritootmisele” kui ka Rohetiigri energia teekaart.
Ekspertide sõnul on baaskoormus iganenud mõiste, mida tänased ja tuleviku energiasüsteemid enam ei vaja (Tuumaenergia konverents märtsis 2024, Georg Rute ettekanne: 03:25:40). Tuumaenergiat baaskoormusena ei ole Eesti tuleviku energiasüsteemis vaja. Selle asemel vajame salvestuslahendusi, tarbimise juhtimist ja kiirelt juhitavaid võimsusi. Seda kinnitavad nii majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellitud uuring “Üleminek kliimaneutraalsele elektritootmisele” kui ka Rohetiigri energia teekaart.
Juhitavat energiat saame tagada salvestuse, biogaasi ja koostootmisjaamade kombinatsioonis. Eesti energiaregioonis katavad baaskoormust ka 1700 MW ulatuses Rootsi ja Soome hüdro- ja tuumajaamad.
Baaskoormuse miinus on, et see annab meile energiat ka siis, kui me seda tegelikult ei vaja. Näiteks päikeselistel suvepäevadel, kui tarbimine on madal. Eesti energiasüsteemis on juba 800 MW päikesepaneele ja näiteks jaanipäeva paiku miinimumtarbimisega päikselisel päeval katavad päikesepaneelid meie energiavajaduse. Kui tuumajaam on kasutusel baaskoormusena ehk töötab käsukorras kasuteguriga 90%, siis muudab see meile elektritootmise süsteemikulu kallimaks, kuna tuumaenergia sunnitud kasutamine tõrjuks teatud tundidel turult soodsama muutuvkuluga taastuvenergiat.
Välisühendustest võimalikult vähe sõltuvat energiatootmist on võimalik saavutada tuumajaamata. Uuringu “Üleminek kliimaneutraalsele elektritootmisele Eestis” järgi on 1000 MW juhitava võimsusega stsenaarium Eestis elluviidav ning see ei sisalda tuumaenergiat. Samuti on Rohetiigri energia teekaardi stsenaariumid sellised, kus välisühendustest sisse ostetav energiahulk on paar protsenti aastas. Ka tuumajaam vajab hooldusperioodideks või rikete korral välja lülitamist, mis tähendab vähemalt 10% puudujääki. Olenevalt riigist on neid katkestusi vähem või rohkem. Soome paistab silma kõige efektiivsema riigina üle 90% kasuteguriga, kuid Prantsusmaal näiteks oli 2022. a augustis kasutuses üksnes 35% kasutada olevatest võimsustest.