Tee majapidamine säästlikuks!

Üha enam räägitakse kliimasõbralikkusest ka majade planeerimisel ja renoveerimisel. Eesti kliimas peame tavalises majas elades arvestama küllaltki suurte küttekuludega. See ei ole löök mitte ainult meie rahakotile, vaid ka kliimale. Seega tuleb nii endale kui kliimale kasuks oma maja võimalikult hea soojustamine. Tänapäevaste lahendustega on võimalik soojustada hooneid nõnda, et kokkuhoid kütteenergialt on kümnekordne (suurusjärk 220 --> 20 kWh/m2 aastas). Lisaks tasub tähele panna, et küttesüsteem oleks võimalikult keskkonnasõbralik.

Mida võiks kliimasõbralikku majapidamist kavandades silmas pidada?

1. Raja madalenergiamaja või soojusta targalt olemasolevat!

Alates 2020. aastast peavad kõik uued hooned Euroopa Liidus olema liginullenergiahooned. See on hoone, mille energiatõhusus on väga kõrge. Vähene energia, mida vajatakse, peaks suurel määral pärinema taastuvenergiast, mis muuhulgas võiks olla kohapeal või lähiümbruses toodetud.

Uute hoonete osakaal pole võrreldav juba olemasolevate hoonetega. Selleks, et saavutada üleüldine energiatõhusus, on vaja vanu maju renoveerida. Vanade majade renoveerimine on aga tihti suur väljakutse. Kuigi soojustamine aitab säästa energiat kuni 50% võrra ning üldiselt paranevad ka elutingimused, peaksid korteri ja maja omanikud tegema suure alginvesteeringu. Soojustamisel tuleb kindlasti enne tellida usaldusväärne energiaaudit, millega hinnatakse maja seisukorda energiaefektiivsuse seisukohast. See on vajalik maja soojustamise planeerimiseks ja hea lõpptulemuse saavutamiseks.

Madalenergiamajade ehitamise kohta saab täpsemalt lugeda näiteks trükistest Madalenergia- ja liginullenergiahoone kavandamine ja Passiivmajatehnoloogia. Kvaliteedi tagamine kõrge energiatõhususega hoone ehitamisel.

2. Eelista passiivset kütet ja jahutust!

Selle asemel, et kasutada palaval suvepäeval konditsioneeri ja külmal talvel üleliia kütta, tasub maja nutikalt planeerida. Ka olemasolevale majale saab lisada näiteks päikesevarjud, et kuuma suvepäikest vähendada.

Passiivne küte (päikesekiirgusest tulenev) on hästi soojustatud majade puhul väga oluline energiaallikas. Sellega võib vähendada vajaminevat soojushulka 25-75%.

Oluline on ka ehituses kasutatav materjal – sisesein ja põrand peaksid olema hästi soojust salvestavast materjalist nagu maakivi, savi vm. Siis salvestub päikeseenergia päeval ning kiirgub sealt soojusena pikema aja jooksul ruumi tagasi. Peale selle annab madalenergiamajas märkimisväärse hulga vajaminevast soojusest ka inimkehade soojus ning elektriseadmete töötamine.

Passiivne jahutamine on oluline soojal ajal. Hoonete jahutamiseks konditsioneeri abil kulub suur hulk energiat. Selleks, et energiakulu vähendada, on hea mõte panna akendele ette päikesekaitse, mis takistab otsekiirguse jõudmist tuppa. Päikesekaitseks võib olla liigutatav vari või ka katuseserv, mis ulatub piisavalt ettepoole, et suvel kõrgelt käiva päikese kiirgust takistada. Katus peab aga olema projekteeritud nii, et see ei takistaks madalalt käiva päikesega talvist kiirgust, mil soojusenergiat on tarvis.

3. Vali nutikas küttesüsteem!

Isegi, kui tegu on väga energiatõhusa majaga, vajame Eesti kliimas talvisel perioodil küttesüsteemi. Milline küttesüsteem valida? Kuidas parandada olemasoleva süsteemi kliimasõbralikkust? Allpool leiad sissejuhatava info, lähemalt tasub juba ise uurida.

Keskkonnasõbralike küttesüsteemide pakkujaid on Eesti turul aina rohkem.  Alustuseks tasub endale selgeks teha mõiste energiakandja kaalumistegur. See võtab arvesse energia tootmiseks vajaliku primaarenergia kasutust ja selle keskkonnamõju. Kohe kindlasti ei ole kliimasõbralikud fossiilkütustel põhinevad küttesüsteemid ja need tasub välja vahetada.

Elektriradiaator

Kliima ja keskkonna seisukohast tasub vältida elektrikütet, kuna see on ebaefektiivne ja elektritootmise keskkonnamõju põlevkivist on väga suur. Lisaks on see ka väga kulukas.

Kui siiski ei ole võimalik küttesüsteemi ümber vahetada, tasub kindlasti vormistada endale rohelise elektri pakett, et mitte kütta oma kodu saastava põlevkivienergiaga. Lisaks tasub soojustada oma kodu hästi, et vähendada soojuskadu ning elektrikasutust. 

Õhksoojuspump

Õhksoojuspump kasutab samuti elektrit, kuid on säästlikum, kui elektriradiaator.  Sellega võib hoida elektrit kokku kuni 50%. Soojuspumba tööpõhimõte on sama mis külmkapil, kuid vastupidine. Õhksoojuspumpadega on võimalik hoonet ka jahutada. Loe, kuidas soojuspumbad töötavad siit.

On olemas õhk-õhk ja õhk-vesi tüüpi süsteeme. Õhk-õhk süsteemi puhul võtab seade väljast külma õhku ja soojusvahetuse abil soojendatud õhk liigub tuppa. Õhk-vesi süsteem on efektiivsem ning seda saab kasutada ka suuremate pindade puhul. Sellega köetakse maja soojendatud veega ning lisaks saab sooja tarbevett. Need süsteemid on kergesti ehitatavad elektriradiaatorite asemele. Seda tasuks teha, kui muud küttealternatiivid ei ole võimalikud. Soojendatakse siiski õhku õuest, mis on talvel väga külm ja seetõttu on elektrikulu ning seega ka keskkonnamõju ikkagi suur. Soojuspumpa kasutades tarbi rohelist elektrit!

Maasoojuspump

Soojus püsib maa sees ühtlase temperatuuriga juba mõne meetri sügavusel.Maasoojuspumpa kasutades on võimalik seda soojust transportida ja üle kanda küttesüsteemi. Soojus võib olla ka vaid 4 – 15 °C, kuid soojuspumba abiga saab seda edukalt kütteks ära kasutada. Kuigi alginvesteering on üsna suur, tasub see suurema maja kütmisel ära. Maasoojuspumba kasutamisel tasub eelistada radiaatorite asemel põrandakütet, kuna see jaotab soojuse ruumis ühtlasemalt. Selleks paigaldatakse põranda alla toru, milles liigub põrandat ja selle kohal asuvat õhku soojendav soojuskandja. Maasoojuspumbaga võivad küttekulud väheneda kuni 80%, kuid osaliselt tuleb kasutada elektrit pumba töös hoidmiseks. Selleks, et olla kliimasõbralik, peaks tarbitav elekter olema roheline.

Ahi

Puiduküte on traditsiooniline kütteviis, mis pakub lisaks soojusele ka mõnusat elamust. Samas tuleb arvestada igapäevase ajakuluga, et tuba soojana hoida. Uue ahju ehitamisel tasub valida keskkonnasõbralik küttekolle ja kaaluda toorsavitelliste kasutamist, mis on küll veidi kallimad, kuid parema soojussalvestusega.

Toorsavitellised on kliimasõbralikud - ühe põletamata tellistest ploki valmistamine tarbib vaid 1% energiat sellest, mis kulub ühe põletatud tellise tootmiseks. Tootmisprotsess on väga madala CO2 emissiooniga ning väga energiasäästlik.  

Puidu varumisel tasub jälgida, et see oleks säästlikult majandatud metsast ning kuiv, et tagada võimalikult efektiivne puidu kasutamine.

Pelletküte

Pelletite ehk saepurugraanulitega kütmine on mugavam kui ahiküte, kuna kütmine toimub automaatselt. Pelletite tootmiseks kasutatakse metsa- ja puidutööstuses tekkivat saepuru ja höövellaastu või väheväärtuslikku puitu. Kui puidumaterjal on varutud keskkonnasäästlikult, siis on tegu keskkonnasõbraliku energiaallikaga, sest põletamisel eralduv CO2 on puidu kasvamisel õhust seotud. Enne pelletite tellimist tasub tootjalt uurida nende tootmispraktikate keskkonnasõbralikkuse kohta.

Kaugküte

Kaugküte on asustatud piirkonnas mugav valik. Soojus saadakse katlamajas ning jaotatakse ühise soojusvõrgu kaudu elamute vahel. Elamutes juhitakse katlamajas soojaks köetud vesi radiaatoritesse. Vee soojendamiseks on võimalik kasutada kohalikke ja keskkonnasõbralikke biokütuseid (hakkepuitu, puidujäätmeid jms). Samas on katlamajades levinud ka fossiilkütuste kasutamine (nt gaas ja küttemasuut), mis ei ole keskkonnasõbralik.

Enne kaugküttega liitumist tasub kindlasti uurida, millist küttesüsteemi katlamaja kasutab. Kaugküte on küll mugav, kuid soojusenergia transpordil tuleb arvestada ka soojuskadudega torustikes. Kui kodus on juba kaugküte olemas ning valikuvõimalust fossiilkütustest loobumiseks ei ole, siis võiks panustada maja soojustamisele, et energiakasutus oleks võimalikult väike. Korterisse tasub paigaldada termostaatventiilid, et reguleerida oma soojusenergiakasutust vastavalt vajadusele.

Päikeseenergia

Talvisel ajal on päikest vähe ja seetõttu ainult päikeseenergiaga maja kütta ei ole võimalik. Samas saab seda kasutada lisaküttena (sooja veega kütmine) ja soojendada omale tarbevett suure osa aastast (veebruar-oktoober).

Kui maja on väga hästi soojustatud, kulubki 50-80% kodus vajaminevast soojusenergiast sooja vee saamiseks. Päikesekollektor võiks soovitavalt olla vaakumkollektor. Lameda kollektori ruutmeetri hind on küll odavam, kuid vaakumtorudega paneelid on 30% lamedatest võimsamad ning töötavad ka 30 miinuskraadiga, mis sobib Eesti kliimatingimustesse paremini.