Eestimaa Looduse Fond korraldab
9. augustil kell 14:00-15:30
Energiapöördealal arutelu "Eesti sammud põlevkivist väljumiseni - millest alustada?".
"Ida-Virumaa majanduse arendamine eeldab majandusstruktuuri mitmekesistamist. See tähendab põlevkivisektori kõrvale alternatiivsete tootmiste ja teenuste loomist sellises mastaabis, et põlevkivisektori osakaal tänu muu ettevõtluse kasvule maakonna majanduses väheneks. Maakonna majanduse mitmekesistamine on ka maakonna arengustrateegia üheks põhiliseks eesmärgiks.
Kui põlevkivisektori ettevõtted on viimastel kümnenditel edukalt teostanud suuri investeeringuid tootmise efektiivsuse tõstmiseks ning karmistuvate keskkonnanõuete täitmiseks, siis maakonna majanduse mitmekesistamine vajab vähemalt samas suurusjärgus investeeringuid tootmis- ja teenusvaldkondadesse, mis ei ole põlevkiviga seotud. Vastasel juhul ei ole meil põlevkivisektori rasketel aegadel, nagu praegu energiatootmises või aastaid tagasi nafta hinna kukkumise tõttu õlitööstuses, maakonna majanduses võimalik alternatiive pakkuda ja arendada.
Kui me võime tõdeda, et ettevõtetel on huvi Ida-Virumaale investeerimise vastu, siis probleemiks, millega nad koheselt kokku puutuvad, on investeeringu rahastamine. Eriti puutub see välisinvestoreid. Pangandussektor ei ole just meelsasti valmis rahastama investeeringuid väljapoole Tallinna ja Tartu piirkondi. Välisinvestorite puhul lisandub veel rahapesu vastasest võitlusest tulenev usaldamatus, kus investoritel pole võimalik isegi arveldusarvet avada, et asuda oma investeeringut teostama ja majandustegevust arendama. Investorid puutuvad kokku asjaoluga, et ehitusmaksumus maakonnas on sama, mis Tallinnas või isegi veidi kõrgem, kuid ehitise valmimise järgselt on selle väärtus väiksem ning ei paku panga silmis vajalikku tagatist.
Pangandust on nimetatud majanduse vereringeks. Praegu me oleme olukorras kus nii Ida-Virumaal aga ka mujal väljaspool Tallinna ja Tartu piirkonda see „vereringe“ ei toimi. Kui vereringe inimesel mõnes jäsemes ei toimi, siis see jäse kärbub. Usutavasti me seda keegi ju ei taha.
Siin ongi koht kus valitsus võiks sekkuda, kuna turg ilmselgelt ei suuda tagada ettevõtjatele võrdset ligipääsu kapitalile ning esinevad geograafilised turutõrked. Kahjuks praegu seda probleemi lahendada pole suudetud. Aga selleks et „vereringe“ toimiks ka väljaspool suuri linnapiirkondi oleks seda vajalik kindlasti teha. Ida-Virumaal ja ka mujal."