Keskkonnaorganisatsioonid leiavad oma eile rahandusminister Martin Helmele, riigihalduse minister Jaak Aabile, keskkonnaminister Rene Kokale ning majandus- ja taristuminister Taavi Aasale saadetud avalikus kirjas, et Euroopa Liidu rahastuse kasutamine aastatel 2021-2027 on määrava tähtsusega edukaks kliimaneutraalsuse saavutamiseks Eestis. Kirjas tuuakse välja konkreetsed ettepanekud kolmes kliimaneutraalsuse saavutamiseks olulises valdkonnas: taastuvenergiale üleminek, energiatõhusus ning õiglane üleminek.
Taastuvenergiale
ülemineku senised investeeringud on olnud suunatud biomassi ja
koostootmisjaamade hoogsamasse kasutusse, ent täiesti kõrvale on jäänud
päikese- ja tuuleenergiasse ning elektrisüsteemide infrastruktuuri
finantseerimine, kuigi sel on oluline tähtsus energiapöörde elluviimiseks. Ka
peavad keskkonnaorganisatsioonid oluliseks kõrvaldada erainvesteeringuid
pärssivad takistused, nagu näiteks radarite, liitumisvõimsuste,
ülekandeliinide, mõjuhindamiste ja planeerimistega seonduvad asjaolud.
Ühendused toovad välja, et ELi
rahastusperioodil 2014-2020 on 2018. a seisuga Eestis panustatud
kasvuhoonegaaside vähendamisse, energiatõhususse, taastuvenergiasse, elektri
infrastruktuuri ning teadusesse ja innovatsiooni kokku vaid ca 10%
regionaalarengufondi ja ühtekuuluvusfondi vahenditest. Keskkonnaühenduste
soovitusel peavad uuel perioodil kliimainvesteeringud Eestis moodustama
vähemalt 40% kogu finantsraamistikust.
“Taastuvenergia arendamisel ei tohi riik lähtuda seatud miinimumeesmärgist, mis näeb järgmise kümne aasta jooksul ette vaid 8%-list kasvu taastuvenergia osakaalus. Selle asemel peab riik nägema siin arenguvõimalust ja ekspordipotentsiaali nii taastuvenergia kui ka sellega seotud tehnoloogiate ja teadmiste osas. Lisaks tuleb taastuvenergia kõrval prioriteediks seada energiatõhusus ning analüüsida põhjalikult seni kasutusel olnud meetmeid ja leida uusi võimalusi, kuidas kõige tõhusamalt soovitud tulemuseni jõuda ja erakapitali kaasata,” selgitab ministritele saadetud ettepanekuid Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Siim Kuresoo.
Õiglase üleminekuga seoses on küll eelmisel rahastusperioodil pööratud Ida-Virumaale varasemast enam tähelepanu, ent praeguseks on näha, et senine kavandamine ja tehtud investeeringud ei ole ennast õigustanud, et tagada Ida-Virumaale jätkusuutlik tulevik, mis oleks vastupidav kiirelt karmistuvates kliimapoliitika tingimustes.
Keskkonnaorganisatsioonide ettepanek ministritele seoses õiglase ülemineku valdkonnaga on, et uue rahastusperioodi planeerimisel arvestatakse oluliselt rohkem kliimapoliitika mõjuteguritega ning tegevuste planeerimisel peetakse silmas kliimapoliitika potentsiaalselt veelgi suurenevat ambitsioonikust. “Õiglase ülemineku kontekstis teeme ettepaneku teha selge otsus põlevkivist, sh õlitootmisest väljumiseks, planeerida ülemineku kava koostamine ja elluviimine koostöös kogenud ekspertidega ning eraldada kava ellu viimiseks piisavalt rahalisi vahendeid. Oluline on laiapõhjaline ühiskondlik arutelu, kusjuures oluline roll peab olema kohalike ja teiste osapoolte koostööl. Eriliselt toome esile rohesektori potentsiaali Ida-Virumaa majanduse mitmekesistamisel,” lisas Eestimaa Looduse Fondi kliimaekspert Piret Väinsalu.
ELi
rahastuse planeerimist juhib Rahandusministeerium. Plaani järgi kinnitab
valitsus ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava aprillis, kuid enne seda toimuvad
konsultatsioonid erinevate osapooltega. Rakenduskava kinnitamisele järgnevad
konsultatsioonid Euroopa Komisjoniga. Eesti peab Euroopa Komisjonile kõik vajalikud
dokumendid esitama käesoleva aasta lõpuks, et 2021. aastast oleks võimalik ELi
rahastus juba kasutusele võtta.
Avaliku kirjaga ühinenud organisatsioonid:
Eestimaa Looduse Fond, Keskkonnaõiguse Keskus, Eesti Roheline Liikumine, SA
Koosloodus, Eesti Üliõpilaste Keskkonnakaitseühing “Sorex”, Fridays For Future
Eesti ning Eesti Ornitoloogiaühing.
Vaata lisaks:
Keskkonnaorganisatsioonide kiri ministritele.
Kliimamuutusest,
õiglasest üleminekust ja kliimaneutraalsusest: www.kliimadialoog.ee
Lisainfo:
Piret Väinsalu
Eestimaa Looduse Fondi kliimaekspert
piret@elfond.ee
5812 0287