Lõppenud on 26. ÜRO kliimakonverents, mille tulemusena allkirjastati järjekordne kliimakokkulepe - Glasgow kliimapakt (Glasgow Climate Pact). Tulemused on vastakad - ehkki liiguti edasi nii mitmeski vallas, pole kokkulepe endiselt kooskõlas kuus aastat tagasi Pariisi kliimaleppega võetud eesmärkidega.
Üleüldine ambitsioon on ebapiisav
Konverentsi esimese nädala järel võis mitmel pool märgata optimismipuhangut, kui esialgsed analüüsid, sh Rahvusvahelise Energiaagentuuri oma pakkusid lootust, et võttes arvesse uusi pikaajalisi kliimalubadusi, võib maailm olla esimest korda alla 2C soojenemise trajektooril, rõhutades aga siiski, et võtmetähtsusega on antud lubaduste tegelik täitmine.
See optimism on aga mõnevõrra petlik, kuna peegeldab absoluutset ideaalstsenaariumit.
Kliimaanalüüsi vallas üks maailma mõjukamaid organisatsioone, kliimaanalüüsi tegijaid koondav Climate Action Tracker (CAT) hindab oma analüüsis, et võttes arvesse üksnes 2030. aastaks antud lubadusi, on sajandi lõpus soojenemine 2,4C. Kui lähtuda praegustest poliitikatest ja meetmetest, on soojenemine aga veelgi suurem, küündides suisa 2,7Cni. Alla 2C soojenemisest saab rääkida üksnes kõige optimistlikuma stsenaariumi puhul, mis tähendab, et kõik antud kliimaneutraalsuse lubadused ning võetud lühi- ja pikaajalised kliimaeesmärgid viidaks ellu. See stsenaarium on aga CATi sõnul äärmiselt ebatõenäoline, lisaks ei ole käesolevaks kümnendiks seatud eesmärgid kooskõlas pikaajaliste kliimaneutraalsuseni jõudmise eesmärkidega. Arvestades kõiki uusi üleilmseid 2030 eesmärke, emiteerib maailm aastal 2030 endiselt ligikaudu kaks korda nii palju, kui oleks kooskõlas Pariisi leppe 1,5C soojenemise eesmärgiga.
Juba kannatavate riikide pettumus kahjude hüvitamise osas
Väga paljude maailma riikide jaoks, eriti vaesematele arenguriikidele või saareriikidele on ka veidi alla 2C temperatuur endiselt vastuvõetamatu.
Sääraste riikide jaoks on kliimakriis juba praegu selgesti avalduv ja põhjustab ulatuslikku kahju. Just selliste, kliimamuutusest tingitud ekstreemsete ilmastikuolude poolt põhjustatud kahjude (inglise keeles tuntud kui loss and damage) kompenseerimiseks mõeldud fondi loomist üle 70 riigi ka COP26-l nõudis. Glasgow kliimapakti aga kahjude hüvitamist nii selgelt sisse ei kirjutatud. Vastasseis on äärmiselt emotsionaalne, kuna paljud vaesemad riigid, kes on ise ajalooliselt emiteerinud tunduvalt vähem, tunnevad nüüd, et neil on moraalne õigustus kompensatsioonile või abile kliimakriisi mõjudega toimetulekuks. Rikkamad riigid nagu USA ja EL pelgavad aga selliseid finantskohustusi võtta. Küll on aga oodata, et töö kompensatsiooni teema tähtsustamiseks jätkub ning tuline diskussioon kahjude hüvitamise osas läheb edasi COP27-l Egiptuses järgmisel aastal.
Kliimarahastuse vallas astuti väikesed edusammud kliimamuutusega kohanemise rahastamise osas
Kliimarahastuse osas tunnistati 2019. aasta (viimased teadaolevad andmed) 100 miljardi dollari suuruse eesmärgi saavutamise puudujääki ja julgustati arenenud riikide kliimarahastusse rohkem panustama. Edusamme jälgitakse iga kahe aasta järel, et eesmärgi saavutamisel silma peal hoida. Endiselt on lahtine, kuidas tagada kliimarahastuse vallas võetud kokkulepete täitmine ning jätkumine pikas plaanis.
Kohanemise osas saavutasid arengumaad võidu eesmärgiga kahekordistada kohanemisrahastust aastaks 2025, jõudes 40 miljardi dollarini. Kohanemise rahastamise vajaduse senisest selgem tunnustamine on oluline samm, kuna varasematel kliimakonverentsidel on kliimamuutusega kohanemine leevendamise ja heitmete vähendamise teemade varju jäänud.
Rahvusvaheline koostöö pakub potentsiaali ka tulevikuks
ÜRO kliimakonverentse võib küll kritiseerida nende ambitsioonipuudulikkuse ning sõlmitavate kokkulepete hambutuse pärast, ent platvormina on see hea koht, kus riigijuhid kokku tulevad. Kõneainet on leidnud näiteks USA-Hiina kahepoolne kokkulepe koostöö tugevdamiseks kliimamuutuse vastu võitlemisel. Ehkki konkreetsetest lubadustest jääb tekstis vajaka, võib seda siiski pidada märgiks, et ka Hiina tunnistab kliimakriisi tõsidust.
Konkreetseks positiivseks näiteks võib pidada lääneriikide 8,5 miljardi USD suurust kokkulepet Lõuna-Aafrika abistamiseks üleminekul madala süsinikuheitega majandusmudelile. Esimese sellelaadse kokkuleppega toetavad EL, USA ja Ühendkuningriik LAVi püüdlusi kivisöekaevanduste sulgemisel ning taastuvenergia ja heitevabade liikuvuslahenduste edendamisel. Kokkulepet saab võtta õppetunnina ning mudelina ka koostöö tegemiseks teiste tärkava majandusega riikidega, et kiirendada ka nende kliimaüleminekut.
Kaks ammu oodatud sammu: kokkulepe Pariisi leppe reeglistikus ning viide fossilkütustele
Positiivse poole pealt tasub välja tuua konverentsi lõppteksti sisse saanud viite fossiilkütustele ning vajadusele nende subsideerimist ja kivisöe kasutamise vähendamist kiirendada. See on kliimakonverentside lõpptekstide ajaloos esmakordne, ehkki praeguses sõnastuses (kuivõrd fookus puudutab vaid süsinikupüüdmistehnoloogiateta kivisütt ning ebaefektiivseid fossiilkütuste subsiidiume (ingl k inefficient fuel fuel subsidies) siiski liiga mitmetitõlgendatav.
COP26-l sai ring täis ühel sümboolsel protsessil, kui viimaks, pärast aastaid kestnud kompromisside otsimist lepiti kokku Pariisi kliimaleppe reeglistiku viimastes lahtistel elementides. See tähendab, et lõpuks on olemas ka sisuline kokkulepe selle osas, kuidas maailma riigid hakkavad esitama iga viie aasta järel oma aruandlust kliimaeesmärkide täitmise kohta. Lisaks lepiti kokku läbipaistvusnõuetes. Kokkulepet rahvusvaheliste süsinikuturgude osas peetakse teoreetiliselt heaks eelduseks erasektori roheinvesteeringute soodustamiseks, ehkki seda on kritiseeritud süsteemi liigse nõrkuse poolest.
Töö aga jätkub: COP26 lõpptekst ütleb, et praegused sammud ei ole kaugeltki piisavad ning riigid peavad tulema välja uuendatud ja ambitsioonikamate riiklike kliimaeesmärkidega juba järgmisel aastal.
Postituse autor: ELFi kliimapoliitika ekspert Johanna Maarja Tiik- Eestimaa Looduse Fondi kliimapoliitika eksperdi Johanna Maarja Tiigi kokkuvõtet #COP26 esimesest nädalast ning
- #COP26 intervjuusid peaminister Kaja Kallasega, keskkonnaminister Tõnis Mölderiga, kliimaaktivist Kertu Birgit Antoniga ja Sunly juhatajaga Priit Lepaseppaga.