Täna ilmunud valitsustevahelise kliimapaneeli (IPCC) raport kinnitab, et kliimamuutuste pidurdamiseks ja väga raskete elutingimuste vältimiseks inimestele ja elusloodusele tuleb teha ülimaid pingutusi. Tegutsemist ei saa edasi lükata ühelgi juhul - jäänud on üürike aeg, et stabiliseerida Maa kliima 1,5 kraadi juures. See võib õnnestuda vaid kohesel ja ulatuslikul tegutsemisel.
ELi kliimapoliitika lähtub küll Pariisi kliimaleppe eesmärgist jääda 1,5 kraadise soojenemise piiresse, kuid praegused tegevusplaanid, sealhulgas hiljuti ilmunud “Fit for 55” (Eesmärk 55) pakett, jäävad selle eesmärgini jõudmiseks liialt tagasihoidlikuks. ELi kasvuhoonegaase tuleb vähendada vähemalt 65% aastaks 2030 võrreldes 1990. aasta tasemega. Ambitsiooni tõstmise vajadust toetab ka värske IPCC raport, tõdedes, et kohese, kiire ja laiahaardelise kasvuhoonegaaside piiramiseta jääb 1,5- kraadine eesmärk kättesaamatuks.
Pikaajaliste sihtidega paralleelselt on tähtis senisest enam tähelepanu pöörata ka sellele, milliseid samme riigid igapäevaselt astuvad, et seatud eesmärkideni jõuda. Eestimaa Looduse Fondi (ELF) kliimaekspert Piret Väinsalu leiab, et täna ilmunud raportit peaksid lugema kõik rohepöördes kahtlejad. “Eesti valitsus peaks uue raporti valguses kiiremas korras tagasi kutsuma planeeritud õlitehase ehituse. Kui õlitehas siiski ehitatakse ja käiku läheb, lisab see Eesti niigi suurele süsinikukoormale vähemalt 0,7 miljonit tonni CO2 heidet aastas. Õlitehasest loobumine oleks Eesti valitsusele üks kõige kiiremaid, nähtavamaid ja tulemuslikumaid samme, mida praegu kliimakriisi leevendamiseks teha saaks. Võrdluseks transpordiesktoris tuleks õlitehasega samas suurusjärgus heitmete vähendamiseks aastaid pingutada - Eesti on võtnud sihiks vähendada aastaks 2035 heidet transpordiesktoris 0,65 miljoni tonni võrra võrreldes 2018. aastaga. Kui võtame kliimateadust tõsiselt, tuleb pingutada, et olla juba aastaks 2035 kliimaneutraalne riik,” selgitab Väinsalu.
Täna ilmunud IPCC raport on esimene kolmest raportist, mis koos moodustavad IPCC kuuenda kliimamuutuste hindamisaruande, mida antakse välja alates 1990. aastast. Ülejäänud kaks raportit ilmuvad 2022. aastal. Tänane raport on aluseks rahvusvahelistele kliimaläbirääkimistele, mis toimuvad kolme kuu pärast Glasgows.
Lisainfo:
Piret Väinsalu
Eestimaa Looduse Fondi kliimaekspert
5812 0287
piret@elfond.ee
Katre Liiv
Eestimaa Looduse Fondi kommunikatsiooniekspert
5076 519
katre.liiv@elfond.ee