Euroopa keskkonnaühendused Kadri Simsonile: liikmesriigid peavad väljuma fossiilkütuste lõksust

Täna, 15. veebruaril saatsid 14 keskkonnaühendust üle Euroopa, sealhulgas Eestimaa Looduse Fond, kirja Euroopa Komisjoni energeetikavolinikule Kadri Simsonile ja kliimavolinikule Wopke Hoekstrale. Kirjas avaldavad organisatsioonid muret, et mitme ELi liikmesriigi riiklikud energia- ja kliimakavad (REKKid) on puudulikud ning pole kooskõlas Pariisi leppega. Keskkonnaühendused näevad, et Euroopa Komisjon saab julgustada liikmesriike kõrgemaid kliimaeesmärke seadma ja tegelema kliimakavade teiste puudustega.

Keskkonnaühendused juhivad tähelepanu eeskätt järgmistele vajakajäämistele riikide kliimakavades:

  • Riiklikud eesmärgid peavad olema kooskõlas rahvusvaheliste kliimalepetega, mis tähendab senisest oluliselt ambitsioonikamaid sihte
  • Kliimakavadesse tuleb lisada puuduolevad meetmed, mis aitaksid seatud eesmärke saavutada
  • Kivisöest, Eesti kontekstis põlevkivist, väljumise plaanid peavad olema selged ning fossiilsete kütuste subsideerimine peab lõppema
  • Õiglane üleminek peab olema päriselt õiglane
  • Liikmesriigid peavad andma kliimakavades aru, kui palju heite vähendamisest on toimunud tänu Taasterahastu (RRF) ja RePowerEU fondidele

Mullu detsembris avaldas Euroopa Komisjon tagasiside liikmesriikide kliimakavadele. Eestigi kava suhtes oli tagasiside üsna kriitiline, tuues välja, et Eesti ei saavuta LULUCFi sektori eesmärki, samuti puudub tähtaeg põlevkivist väljumiseks. Komisjoni sõnul ei suuda Euroopa Liit tervikuna täita endale seatud eesmärki vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside netoheidet vähemalt 55% 2030. aastaks. Ka ELi Teadusnõukogu  on rõhutanud vajadust kliimakavades kliimaambitsiooni tõsta.

Liikmesriikide kliimaeesmärkide ja tegelikkuse vahel laiub suur lõhe.

Seda näitab ilmekalt täna Euroopa vabaühenduste kliimavõrgustiku CAN Europe avalikustatud tööriist, mille abil saab erinevate ELi riikide kliimaeesmärke ja nende saavutamist jälgida ning võrrelda.

Jälgi ja võrdle riikide kliimaeesmärke ja nende saavutamist!


Mis on REKK?

Eesti riiklik energia- ja kliimakava koondab riigi energia- ja kliimapoliitilised eesmärgid ning tegevused nende saavutamiseks. Vastupidiselt paljudele teistele EL riikidele, ei sea Eesti REKK uusi ajakohaseid eesmärke, vaid koondab olemasolevad ning on seetõttu hetkeolukorda kirjeldav koonddokument. Praegu on kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides käimas riiklike energia- ja kliimakavade (REKK) uuendamine. Esimest korda pidid kõik EL liikmesriigid esitama REKKid perioodiks 2021-2030 Euroopa Komisjonile 2019. aastal. Uuendatud REKKi kavand tuli esitada 2023. aasta juuniks, millele Euroopa Komisjon andis tagasiside detsembris. 2024. aasta juuni lõpuks peavad liikmesriigid esitama Euroopa Komisjonile täiendatud REKKid.

Eestimaa Looduse Fond on CAN Europe´i vabaühenduste kliimavõrgustiku liige. Võrgustikku kuulub 200 organisatsiooni 40 riigist.

Samal teemal:

Raport: Eesti energia- ja kliimakava vajab julgemaid otsuseid (CAN-Europe, 2023)
Riiklik energia- ja kliimakava: visioonika plaani asemel mõjutu koonddokument  (ELF, 2023)
Keskkonnaühenduste Koja EKO tagasiside Eesti REKKi kavandile  (EKO, 2023)

Vaata ka:

Iga tonn loeb (ELF)
Euroopa Liidu liikmesriikide REKKidele pühendatud veebileht (CAN-Europe)
Eesti REKK KLIMi kodulehel