Septembris peaks tulema Euroopa Komisjonist riigiabiloa otsus, mis ütleb, kas Eesti riik võib hakata toetama puidu põletamist koos põlevkiviga. Kui luba tuleb, läheb eelnõu Riigikogus teisele lugemisele.
Tegemist on vastuolulise plaaniga mitmeski mõttes. See hoiab elus suure süsinikuheitega ning muidu perspektiivitut põlevkivitööstust. Puidu masspõletamisel eraldub aga atmosfääri veelgi rohkem süsihappegaasi kui kivisöe põletamisel, nagu hiljuti viitas ka Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere. Ühtlasi on puitu põletavate elektrijaamade kasutegur väike ning suur osa energiast läheb enamasti raisku.
Ka Euroopa Parlamendi liikmed arvavad, et Eesti valitsuse plaan on küsitav. 15 Euroopa Parlamendi liikmelt läks Euroopa Komisjonile päring, milles kutsutakse viimast mitte andma Eestile riigiabiluba puidu ja põlevkivi koospõletamiseks enne, kui pole veendutud, et see ei riku vastavaid keskkondlikke ja konkurentsiga seotud reegleid ja eesmärke. Plaan tekitab parlamendi liikmetes küsimusi nii konkurentsi kui ka mitmete keskkondlike ettekirjutuste osas, mis puudutavad riigiabi andmist taastuvenergia toetamiseks. Kõige markantsem on ehk see, et riigiabi võimaldaks taastada muidu konkurentsivõime kaotanud põlevkivielektrijaamade kasumlikkuse, st võimaldaks põletada rohkem fossiilkütuseid kui ilma riigiabita.
Loe EPLi artiklit siit!