Keskkonnaühendused: kliimaseadus peab toetuma teadusele

Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) leiab, et kliimaseaduse eelnõu kokkupanekul tuleb lähtuda selgelt kirja pandud õiguspõhimõtetest, nagu näiteks teaduspõhisus, inimõiguste kaitse ja põlvkondadevaheline õiglus. Lisaks tõstab EKO esile avalikkuse sisukama kaasamise vajalikkust kliimaseaduse loomisel.

EKO kõikide ettepanekutega kliimaministeeriumile saab tutvuda SIIN.

Kaheksa aastat tagasi Pariisi leppele alla kirjutades tunnistas Eesti vajadust leevendada kliimamuutust parima saadaoleva teadusliku teadmise järgi. “Kliimaseadusega paika pandavad eesmärgid peavad olema kooskõlas Pariisi leppega. Selleks, et hoida kliimasoojenemine Pariisi leppes kokkulepitud 1,5C piirides, tuleb maailma kliimateadlaste sõnul  kasvuhoonegaaside heidet enim vähendada just lähiaastatel. Ühtlasi on heite vähendamiseks hädavajalik panna paika igale sektorile kohustuslikud eesmärgid, seal hulgas põlevkivi ja turba kaevandamise lõpptähtajad,” ütles Eestimaa Looduse Fondi kliimapoliitika ekspert Hans Markus Kalmer.

Keskkonnaühendused rõhutavad ka, et kõigi kliimameetmete peamine eesmärk peab olema inimõiguste kaitse. “Süvenevad kliimamuutused toovad kaasa aina tõsisemad tagajärjed inimestele ja riivavad nende põhiõiguseid, näiteks õigust elule, tervise kaitsele, omandile ja haridusele. Seaduse oluliseks eesmärgiks on tagada, et Eesti inimeste põhiõigused oleksid kaitstud. Sealjuures tuleb arvestada, et kõik põhiõigused on võrdselt tähtsad ning ettevõtlusvabaduse kaitse ei tohi ohustada teisi põhiõiguseid,” selgitas Keskkonnaõiguse Keskuse õigusekspert Kärt Vaarmari.

Eesti kliimapoliitika teaduspõhisuse tagamiseks soovitavad keskkonnaühendused luua kliimaseadusega sõltumatu teadusnõukogu. Ühenduste sõnul ei saa praegune kliimaseaduse loomiseks moodustatud kliimanõukogu seaduse jõustumise järel teadusnõukogu funktsioone täita, sest koosneb korraga nii teadlastest kui ka huvirühmade esindajatest. Teadusnõukogu on kliimaseaduse juurde loodud näiteks SaksamaalPrantsusmaalIirimaalTaanisRootsis jÜhendkuningriigis.

Teadlaste kaasamise kõrval tuleb pikaajaliste oluliste otsuste, nagu näiteks kliimaseadus, langetamisel laiemat avalikkust sisukalt kaasata kõikides otsustamisetappides.

Vaata lisaks:


Lisainfo:
Hans Markus Kalmer, Eestimaa Looduse Fondi kliimapoliitika ekspert, hansmarkus.kalmer@elfond.ee, 5692 9554
Kärt Vaarmari, Keskkonnaõiguse Keskuse õigusekspert, kart@k6k.ee, 527 4761
 
Teate edastas: Katre Liiv, Eestimaa Looduse Fondi kommunikatsiooniekspert, katre.liiv@elfond.ee, 5076519