Tänavusel Matsalu Loodusfilmide Festivalil näeb muuhulgas mitut kliimamuutust käsitlevat filmi. Festival toimub juba sel nädalal - peamiselt linastuvad filmid Lihulas, ent mõned ka Pärnu Apollo kinos.
Valik filmidest:
Globaalne termostaat: http://matsalufilm.ee/film199-2019/
Õhustiku otsene mõjutamine, aerosoolide süstimine stratosfääri, merepilvede helendamine... Teadlased katsetavad uusi tehnoloogiaid, et aeglustada või isegi tagasi pöörata ülemaailmsed kliimamuutused. Kuidas need töötavad? On see kõik teostatav? Millised on planeedi ohud?
UseLess: http://matsalufilm.ee/film843-2019/Filmis proovitakse välja selgitada, miks on toidu- ja riietusjäätmed muutunud pakiliseks sotsiaalseks ja keskonnaprobleemiks ning mida saaks selle muutmiseks ära teha. Film vaatab probleemi noore Islandi ema pilgu läbi, kes üritab seda mõista ja oma käitumist muuta. Intervjuud ekspertide, disainerite, aktivistide ja produtsentidega valgustavad probleemi ja pakuvad erinevaid lahendusi.
North: http://matsalufilm.ee/film524-2019/Mathieu on bioloog ja filmitegija, kes elab Kanada Arktikas. Prantsusmaal sündinud ja kasvanud, tunneb ta end kodus külmas keskkonnas koos oma inuitist naise ja pojaga. Mathieu kirg elusloodust filmida on muutunud olulisemaks kui kunagi varem, sest tema armastatud maailm on kliimamuutuste tõttu juba muutunud.
Võitlus Arktika eest: http://matsalufilm.ee/film241-2019/Arktika jää taandub kliimamuutuste tõttu. Piirkonna kunagi ligipääsmatud toorained on pälvinud maailma suurriikide tähelepanu. Ja turismitööstus on nende huvides ka Arktika avastanud. Üha enam põhja poole liikuvad kruiisilaevad jõuavad varem puutumata piirkondadesse.
Kliimasõdalased: http://matsalufilm.ee/film541-2019/Film annab hääle inimestele, kes tegutsevad muutuste nimel. Ameerika aktivistid, kuulsused ja Saksa energialeiutajad, investorid ning poliitaktivistid – kõik liiguvad sama eesmärgi poole: päästa meie maailm ja hoida rahu.
Murdepunkt: http://matsalufilm.ee/film973-2019/Vaieldakse, kas inimkond on planeeti pöördumatult muutnud. Kas kivisüsi ja nafta on Maa lõplikud kirstunaelad? Kui oleks valitud teised teed, kas näeks siis planeet välja teistsugune? Viimase kahe sajandi jooksul on edasiminek olnud meie olemasolu põhjuseks, progress on meile andnud paremad elutingimused. Kuid samad edusammud on andnud meile ka napalmi, pestitsiidid, tuumajäätmed ja globaalse soojenemise. Viimase 40 aasta jooksul on ülemaailmne teadlaskond aina tungivamalt välja toonud uuringutest tulenevaid hoiatusi. Uuringutest vastu vaatav karm reaalsus sunnib teadlasi käsitlema tänast kui uut geoloogilist ajastut.