Taasterahastu on fond, mis on mõeldud ELi liikmesriikide toetamiseks pandeemiast tekkinud mõjude leevendamiseks ning majanduse ja ühiskonna parema toimetuleku tagamiseks. Kokku eraldatakse riikidele ELi taasterahastu paketist ning 2021–2027 eelarvest pretsedenditud 1,8 triljonit eurot. Rahaga käib kaasas tingimus, et seda tuleb muuhulgas kasutada roheleppe eesmärkide täitmiseks, kliimakriisiga kohanemiseks ning säästva ühiskonna ja majanduse ülesehitamiseks. Eesti saab ühtekuuluvuspoliitika, taasterahastu ja õiglase ülemineku fondidest kokku 4,48 miljardit eurot. Taasterahastust vähemalt 37% tuleb kasutada rohepöörde toetamiseks.
Vabaühenduste kliimavõrgustik Climate Action Network Europe (CAN Europe) vaatleb algatuse EU Cash Awards raames, kui keskkonna- ja kliimasõbralikult plaanitakse mitmesuguseid toetusi kasutada. CAN Europe on toonud välja 13 liikmesriigi head, halvad ja inetud näited. Konkursiga soovitakse innustada valitsusi valmima keskkonnasõbralikumaid lahendusi ning loobuma keskkonda kahjustavatest investeeringutest.
Alates aprilli keskpaigast saavad ka kõik kodanikud parimatele ja halvimatele plaanidele oma hääle anda. Konkursi ja nominentidega saab lähemalt tutvuda lehel www.cashawards.eu/
Rahvusvahelise algatuse eestvedaja Markus Trilling CAN Europe´ist tõi välja, et kõik ELi liikmesriigid on andnud lubaduse kasutada ELi raha roheleppe eesmärkide elluviimiseks. “Nüüd on valitsustel võimalik oma lubadused täita. Meil on vaja investeeringuid, mis toetavad üleminekut kliimakindlale ühiskonnale, panustades sellega kõige laiemas mõttes ka kogu Euroopa majandusse.”
Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Siim Kuresoo tõdes, et ELi uus rahastusperiood loob ka Eestis suurepärase võimaluse oluliste muutuste ellu viimiseks. “Üha enam räägitakse rohelisest tulevikust ning võimalikest kliimasõbralikest lahendustest. Rohepööre eeldab aga julgeid ja hästi kaalutletud otsuseid. Loodan, et ka Eesti valitsusel jagub südikust vajalikke otsuseid ja samme teha.”
Rõõmustavate näidetena leiab konkursilt mitmesuguseid lahendusi, mis arvestavad nii kliimamuutuse kui inimestega. Taolised lahendused soodustavad süsinikuneutraalsele majandusele üleminekut, toetavad energiakogukondade teket või energiatõhususust. Julgustava näitena Eestist on toodud plaan muuta ELi rahastuse toel Ida-Virumaa küttesüsteemid põlevkivist sõltumatuks.
Halbade näidete kategooriast leiab liigset passiivsust ja ambitsioonitust taastuvenergia arendamisel ning mitmesuguseid rohepesu hõnguga investeeringuid. Näiteks on Eestist toodud halva näitena välja 1 miljardi eurose taasterahastu kasutamise planeerimine, mille raames on tehtud otsuseid ilma avalikkust kaasamata. Esmakordselt tutvustati juba kavandatud plaane alles käesoleva aasta märtsi lõpus, mil mahukate plaanide lõplike versioonide valmimiseni on jäänud vaid kuu. Rahvusvahelisel konkursil on eraldi esile toodud ka nn inetud plaanid, mille seast leiab näiteid kavalatest skeemidest, mis võimaldavad kliimamuutusest ja EL soovitustest hoolimata fossiilkütuste kasutamist jätkata.
Hääletamise tulemused ja konkursi võitja kuulutatakse välja 29. aprillil.
Eestimaa Looduse Fond on CAN Europe´i vabaühenduste võrgustiku liige. Võrgustikku kuulub 170 organisatsiooni 38 riigist.
Rohkem infot: