Alates Venemaa täiemahulisest sissetungist Ukrainasse 2022. aasta talvel on Euroopa Liit asunud kiires tempos tegema jõupingutusi selleks, et öelda täielikult lahti Venemaalt pärit fossiilkütustest. Üks suur ja konkreetne samm sel teel on kiire taastuvenergiale üleminek kõigis Euroopa Liidu riikides. See puudutab ennekõike taastuvenergia tootmise arendamist, sealhulgas tuuleparkide rajamist nii maismaal kui merel. Et protsess on olnud ja on jätkuvalt kiire ja tihe, teeme allpool lühikese ülevaate sellest.
2023. aastal jõustus parandatud TE direktiiv, mis tõi kolm olulist muudatust. 2021. otsustati teha paketi „Eesmärk 55“ raames muudatus, mille eesmärk oli viia Euroope Liidu taastuvenergia eesmärgid kooskõlla kliimaeesmärkidega. 2022. aastal, pärast Venemaa agressiooni Ukraina vastu esitati kavas „REPowerEU“ teine muudatusettepanek eesmärgiga kiirendada puhtale energiale üleminekut ning loobuda Vene päritolu fossiilsetest kütustest. 2022. aasta lõpus tehti ka kolmas muudatus kiirendamaks veelgi taastuvenergia kasutuselevõttu, eeldades, et teatud taastuvenergia projektidel on ülekaalukas avalik huvi.
RePowerEU kava kehtestas strateegia, et päikeseenergia võimsus kahekordistuks 320 GW-ni 2025. aastaks ja 600 GWni 2030. aastaks: selleks on kohustus paigaldada päikesepaneelid uutele üldkasutatavatele, äri- ja eluhoonetele ning võtta kasutusele soojuspumbad küttesüsteemides. Kava nägi ette, et liikmesriigid peavad määrama kindlaks taastuvenergia eelisarendusalad koos lühendatud ja lihtsustatud loamenetlustega. Neile projektidele kehtestati kohustus anda kiiremini ehitus- ning tegevusload, lühendades päikesepaneelidele või tuuleturbiinidele uute käitiste heakskiitmise ajakulu: maksimaalselt 12 kuud taastuvenergia eelisarendusaladel ja 24 kuud mujal.
Uuri lisaks:
Ülevaate koostas Eestimaa Looduse Fondi taastuvenergia huvikaitse ekspert Ingrid Nielsen.
Euroopa Liit
Euroopa kliimaeesmärgid ja energeetika
Euroopa rohelises kokkuleppes on seatud eesmärk saavutada aastaks 2050 liikmesriikides kliimaneutraalsus, milleks tuleb vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2030ks aastaks 55%. See tähendab, et Euroopa peab loobuma fossiilsetest kütustest ning energiatootmises üleminema taastuvenergia allikatele. Et seda eesmärki saavutada, peaks aastal 2030 taastuvenergiat olema summaarsest lõpptarbimisest vähemalt 42,5%, sihiga saavutada 45% taastuvenergia osakaal.Taastuvenergia direktiiv ja RePowerEU kava
Taastuvenergiale üleminekut reguleerivad Taastuvenergia direktiivi tehtud muudatused. Direktiiv ise võeti vastu juba aastal 2009, ent seda on viimastel aastatel muudetud, et ta vastaks Euroopa Liidu eesmärkidele ja oleks kooskõlas Pariisi kliimaleppega.2023. aastal jõustus parandatud TE direktiiv, mis tõi kolm olulist muudatust. 2021. otsustati teha paketi „Eesmärk 55“ raames muudatus, mille eesmärk oli viia Euroope Liidu taastuvenergia eesmärgid kooskõlla kliimaeesmärkidega. 2022. aastal, pärast Venemaa agressiooni Ukraina vastu esitati kavas „REPowerEU“ teine muudatusettepanek eesmärgiga kiirendada puhtale energiale üleminekut ning loobuda Vene päritolu fossiilsetest kütustest. 2022. aasta lõpus tehti ka kolmas muudatus kiirendamaks veelgi taastuvenergia kasutuselevõttu, eeldades, et teatud taastuvenergia projektidel on ülekaalukas avalik huvi.
RePowerEU kava kehtestas strateegia, et päikeseenergia võimsus kahekordistuks 320 GW-ni 2025. aastaks ja 600 GWni 2030. aastaks: selleks on kohustus paigaldada päikesepaneelid uutele üldkasutatavatele, äri- ja eluhoonetele ning võtta kasutusele soojuspumbad küttesüsteemides. Kava nägi ette, et liikmesriigid peavad määrama kindlaks taastuvenergia eelisarendusalad koos lühendatud ja lihtsustatud loamenetlustega. Neile projektidele kehtestati kohustus anda kiiremini ehitus- ning tegevusload, lühendades päikesepaneelidele või tuuleturbiinidele uute käitiste heakskiitmise ajakulu: maksimaalselt 12 kuud taastuvenergia eelisarendusaladel ja 24 kuud mujal.
Eesti
Taastuvenergia riiklik eesmärk
Aastal 2022 otsustas valitsus seada Eestile ambitsioonikad taastuvenergia eesmärgid. Ning samal aastal võttis Riigikogu vastu seadusemuudatuse, mis ütleb, et aastaks 2030 moodustab taastuvenergia vähemalt 65 protsenti riigisisesest energia summaarsest lõpptarbimisest. Taastuvelekter on kogu lõpptarbimisest vähemalt 100% ning soojusest vähemalt 63% on taastuvenergial põhinev.Taastuvenergiale ülemineku kiirendamise audit
Taastuvenergia arenduste kiirendamiseks moodustas valitsus 2022 töörühmad, mille ülesandeks oli analüüsida, millised takistused on suurimaks probleemiks. Auditiga leiti, et planeeringute ning lubade protsesse saab kiirendada, lühendades erinevaid kooskõlastusringe ning lihtsustades lubade andmise protsessi. Auditi tulemusena otsustati vähendada kooskõlastuste aegasid, lihtsustada lubade saamise protsessi ning alustada maismaal tuuleparkidele sobivate alade otsimisega.Mereplaneeringu kehtestamine
Euroopa Liit kohustas liikmesriike kehtestama ka merealaplaneeringud, mis hõlmaksid kõiki võimalikke tegevusi, mida merel tehakse: transpordist energeetikani. Planeerimine kestis neli aastas ning 2022. kehtestas Eesti oma merealaplaneeringu, kus on kindlaks määratud ka võimalikud meretuuleparkide arendamise alad. Meretuuleparkide loamenetlusi koondab Tarbijakaitse- ja tehnilise järelvalve amet, kes annab nii hoonestusloa kui ka ehitus - ja tegevusload.Tuuleenergiaalad üldplaneeringutes ja eriplaneeringutes
Eesti omavalitsustel oli peale regionaalreformi kohustus algatada uued üldplaneeringu koostamise protsessid. Paljudes omavalitsustes otsiti nende käigus ka tuuleenergeetika arendamiseks sobivaid alasid. Lisaks on paljud omavalitsused alustanud koostöös arendajaga eriplaneeringuid ning detailplaneeringuid, millega hinnatakse tuulepargi täpsemat sobivust kas üldplaneeringuga määratud aladele või siis arendaja soovitud aladele. Ülevaadet erinevates planeeringumenetluse etappides olevatest arendustest koostab Keskkonnaagentuur neli korda aastas.Tuuleenergia lisaarendusalade leidmine maismaal
Vabariigi Valitsus võttis 2022. aastal eesmärgiks leida juba arendajate poolt algatatud planeerimismenetlustele lisaks alasid, mida võiks tuuleenergia tootmiseks kasutusele võtta. Selleks telliti Keskkonnaagentuurilt esmalt uuring erinevate alade potensiaali kohta tuuleenergia tootmiseks ning seejärel valiti nende seast alad, millele telliti täpsemad keskkonnauuringud. Selle tulemusel leiti riigimaadelt 10 prioriteetsemat tuuleenergia arendusala, mis lähevad kevadel 2025 avalikku hankesse, et leida neile enampakkumise teel huvitatud arendajad, kes alustaksid planeerimisprotsessiga.Uuri lisaks:
-
Ingrid Nielsen: tuuleparkide rajamisel tuleb hoida loodust ja kohalikke inimesi (Norstati läbi viidud küsitluse põhjal, EPL Roheportaal 16.11.2024)
- Riigi plaanid taastuvenergiale üleminekul
- Nielsen ja Keerberg: taastuvenergiat planeerides peab vältima kahju loodusele (ERR, veebruar 2024)
- Soovitusi liikmesriikidele tuulikuparkide rajamisega seoses Euroopa Komisjonilt
- Euroopa vabaühenduste kliimavõrgustiku CAN-Europe soovitused seoses taastuvenergia kiire arendamisega, sh nt osalemise ja kaasamise kohta
Ülevaate koostas Eestimaa Looduse Fondi taastuvenergia huvikaitse ekspert Ingrid Nielsen.