Olulised sündmused ja meediakajastused: jaanuar 2022

Möödunud ja lähenevad sündmused ning olulised algatused

Konverents inimõigustest ja kliimamuutusest 27.-28. jaanuar

27-28 jaanuaril toimub Leideni ülikooli eestvedamisel online konverents inimõigustest ja kliimamuutustest. Konverentsil on fookuses praegu populaarsust koguv kliimamuutuste käsitlemine läbi inimõiguste raamistiku ning selle filosoofilised, õiguslikud ja praktilised probleemid - näiteks, kas tegemist on liiga inimkeskse lähenemisega, mis ei suuda tagada vajalikku kaitset inimestega mitte-seotud väärtustele. 2-päevasel konverentsil astub üles arvukalt õigusteadlasi ja -praktikuid. Konverents toimub inglise keeles, osalemine on tasuta. Registreeruda saab e-posti teel kuni 24.01.2022.

Väljakutse: Uuel aastal lisa toiduga elule värvi!
Eestimaa Looduse Fond veab eest väljakutset - keskkonnasäästlik toit teeb lisaks loodusele suure teene ka sinu tervisele! Võta vastu üks planeedisõbralikult kõhtu täitev väljakutse - rohkem taimset ja kestlikum loomne! Tee planeedisõbralikumat süüa, tee sellest pilti või video, jaga sotsiaalmeedias või aadressil toidufoor@elfond.ee.

Riigikogu kiidab heaks valitsuse seisukohad Eesmärk 55 kliimapaketi osas eelduslikult jaanuari lõpus

Jaanuari lõpus on eelduslikult oodata Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni (ELAK) heaksliitu valitsuse seisukohtadele suure EL energia- ja kliimapaketi osas. Siinkohal on märgiline Riigikogu keskkonnakomisjoni arvamus ELAKile, mis sedastab, et Eesti valitsuse praegune seisukoht, nagu Eesti ei suudaks Euroopa kliimapaketiga etteantud LULUCFi eesmärki täita, on ebapiisavalt põhjendatud. Lisaks toob keskkonnakomisjon õigesti välja, et tasuta heitkoguse ühikute turule toomine ei aita kaasa heitkoguste vähendamisele. Keskkonnakomisjoni nimetatud seisukohad lähevad kokku ka Eestimaa Looduse Fondi ja teiste keskkonnaorganisatsioonide seisukohtadega antud teemal. Oluline on aga selle tunnustamine ka ELAKi poolt.

Uudised ja arvamuslood meedias

Kliimamuutuste teemaline haridus muutub järjest olulisemaks, Bioneer, 20. jaanuar Kliimamuutuste probleemidest järjest enam mõjutatud maailmas lendavad ühiskondlikes aruteludes ringi mõisted nagu rohepööre, õiglane üleminek ja kliimaõiglus. Kuid mida tähendavad need mõisted noorte jaoks, kes peavad praeguste muutuste poolt kujundatud tulevikus elama?

Madis Vasser: 2023 – Eesti esimene tuumaõnnetus? Postimees, 20. jaanuar Eesti ei tohiks teha rutakat otsust tuumajaama ehitamiseks, sest see seaks löögi alla ohutuse ja näitaks, et tegutseme võrreldes muu maailmaga vastuvoolu, kirjutab Eesti Rohelise Liikumise juhatuse liige Madis Vasser.

"Osoon": looduse linna toomine aitab ka äärmuslike ilmaolude vastu, ERR, 16. jaanuar Kliimamuutustest võimendatud äärmuslike ilmaoludega pihta saanud Euroopa linnad töötavad aktiivselt tulevaste tulvade ja kuumalainete kahjude vähendamise nimel.

Energiakaos. Ühiskonna valuline reaktsioon pani valitsuse uusi lahendusi lubama, Ärileht, 11. jaanuar
Jaanuari alguses saadud energiaarved on põhjustanud ühiskonnale šokiseisundi. Valitsus lubab, et kaalutakse lisameetmeid.
 
MIS SAAB HOMME? | Maris Pedaja: kuningakrooni langetamine kasvujärgses maailmas, Eesti Päevaleht, 8. jaanuar
Täna ringi vaadates tunduvad homsed väljavaated üpris trööstitud. Rahvusvahelistele kokkulepetele vaatamata valmistavad süvenev kliimahädaolukord ja eluslooduse hoogne hävitamistempo sügavat muret, kirjutab Eesti Rohelise Liikumise huvikaitse ekspert Maris Pedaja.

Kust saame tulevikus elektrit siis, kui tuul ei puhu? Kas tuumajaamast? Eesti Päevaleht, 4. jaanuar
Tuulevaiksel ajal vajame elektrijaama, mis ei sõltu ilmast. Praegu on selleks põlevkivil töötavad elektrijaamad, aga nende aeg saab varsti ümber. Artiklis arutlevad teema üle Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsler Timo Tatar ja Eesti Rohelise Liikumise juhatuse liige Madis Vasser.