Keskkonnaõiguse Keskusel on valminud kliimaõigust noortele tutvustav materjal “Kliimaõigus noortele”
Materjal on mõeldud eeskätt huvilistele alates 7. klassist tudengiteni välja, ent sobib ka õpetajatele tunnis käsitlemiseks. Info on ülevaatlik ning kogumik on jaotatud kolme ossa: kliimamuutus ja inimõigused, kliimakaebused ning mida saan mina teha kliima heaks. Materjaliga saab tutvuda KÕKi kodulehel.
Analüüs: Eesti vajab mõjusaks kliimapoliitikaks tugevat kliimaseadust
Keskkonnaõiguse Keskuse värske analüüs jõuab järeldusele, et Eesti vajab õigusselguse loomiseks ning mõjusaks kliimapoliitikaks kliimaseadust. Seatud kliimaeesmärkideni jõudmiseks peab seadus olema selge, toetuma teadusele, sisaldama kliimaeesmärke ning selget vastutust nende täitmise eest. Valminud on ka veebileht kliimaseadus.ee, kust leiab infot Eesti ja teiste riikide kohta, saab tutvuda temaatiliste analüüsidega, leida vastused enda küsimustele seoses kliimaseadusega jpm.
Viimastel aastatel on (eelkõige) noorte vaimse tervise seisundit seoses kliimamuutuste kiire halvenemise, süvenevate ökoloogiliste kriiside ning ülemaailmse teadlikkuse tõusu tõttu põhjalikumalt uurima asutud. Kuna Eesti kohta konkreetsed andmed puuduvad, siis aitad küsimustiku täitmisega Eesti Rohelisel Liikumisel koguda andmeid. Andmed on vajalikud, et tekiks võimalus teha algust projektiga, mis aitaks noorte ökoärevust leevendada ja anda noorsootöötajatele oskusi noori toetada. Küsitlus võtab 2-5 min ning aega vastata on 13. veebruarini.
Parlamendivalimiste eel koostas Rohetiiger koos keskkonnaühendustega seitsmel olulisel teemal faktilehed, mis on mõeldud neile, kes sooviksid valimiste eel faktidest lähtuvaid (valimis)arutelusid pidada.
Ilmaparandaja: milleks meile kliimaseadus? Raadio Kuku, 28. jaanuar
Eesti
on üks vähestest riikidest Euroopas, mis ei ole veel vastu võtnud
kliimaseadust, aga plaanid selle nimel on juba töös. Keskkonnaõiguse
keskus tegi äsja põhjaliku analüüsi, mis näitab sellise seaduse
vajalikkust. Samal teemal on võimalik kuulata ka Reporteritunnist või raadiosaatest “Kukkuv õun”.
Erakonnad lubavad kliimaseadust ja kliimaministrit, ERR, 16. jaanuar
Riigikogu
valimistel osalevate Reformierakonna, Keskerakonna,
Sotsiaaldemokraatide ja Eesti 200 valimisprogrammid näevad ette
kliimaseaduse väljatöötamist. Reformierakond ja Eesti 200 looks ka
kliimaministri ametikoha.
Kliimamuutuse mõistmine käib üle jõu haridustasemest sõltumata, Postimees, 11. jaanuar
Kliimamuutus
paigutatakse peas kategooriasse «objektid või objektide süsteemid»,
mitte «dünaamilised protsessid», kirjutab haridus- ja
keskkonnapsühholoog Grete Arro.
Ettevõtted tahavad avada kolm uut põlevkivikaevandust. ELF: see on väga vastutustundetu, Eesti Päevaleht, 10. jaanuar
Taastuvenergiasse panustamine oleks keskkonnaekspertide hinnangul Eesti riigile tulusam.
Ivar Annus: vaja on kliimakindlaid ehitisi ja palju insenere, ERR, 8. jaanuar
Edukaks
rohe- ja digipöördeks on tarvis inseneriakadeemiat ning rohkem
kõrgharidusega spetsialiste, kes viiksid muutused ehitussektoris ka
päriselt ellu, kirjutab Ivar Annus algselt Sirbis ilmunud kommentaaris.
Markus Hääl: tänapäevane linn arvestab inimeste, majanduse ja keskkonnaga, ERR, 4. jaanuar
Kliimaneutraalne linnaruum on võimalik targema planeerimise, efektiivsemate ehitusprotsesside, hoolika materjalivaliku ning säästva liikuvuse kaudu, kirjutab Markus Hääl.