Lähenevad sündmused ja olulised algatused
LIFE programmist toetatakse keskkonna- ja kliimaprojekte 580 miljoni euroga
Üleeuroopalise keskkonnaprogrammi LIFE taotlusvoor on taas avatud ning keskkonna-, looduskaitse- ja kliimaprojekte toetatakse sel aastal ligikaudu 580 miljoni euroga. Toetusi on võimalik taotleda looduse ja bioloogilise mitmekesisuse, ringmajanduse ja elukvaliteedi, kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise ning puhtale energiale ülemineku valdkondades.
LIFE programmist saavad toetust taotleda Euroopa Liidus registreeritud MTÜ-d, äriühingud, ülikoolid ja avalik-õiguslikud asutused. LIFE programmi infopäev toimub 7. septembril veebi teel. Rohkem infot taotlemistingimuste kohta leiab LIFE eestikeelselt kodulehelt.
Omavalitsused saavad 38 soovitust rohepöördeks
Omavalitsuste aasta suurürituse – Linnade ja Valdade Päevade – raames leiab keskkonnavaldkonna töötoast päevakajalisi arutelusid alates kaevandamisest omavalitsuste territooriumil lõpetades rohepöörde ja jäätmete liigiti kogumise temaatikaga
Rohetiigril on hea meel tutvustada koostöös Eesti keskkonnaühenduste ja teadlastega läbi analüüsitud võimalusi rohepöörde läbiviimiseks kohalikul tasandil. Rohepööre puudutab kõiki kohalike omavalitsuste tegevusvaldkondi, kuid oma soovitustes on võetud fookusesse loodusliku elurikkuse, energeetika ja kliima, jäätmete ja ringmajanduse, koosloomelise valitsemise, rohehangete, maakasutuse ja planeerimise valdkondi.
Sel aastal toimuvad Linnade ja Valdade Päevad 17. ja 18. augustil Tallinna Lauluväljakul. Ürituse kava ja täpsema info leiab siit.
Arvamusfestival 2021
13 - 14. augustil toimub Paides Arvamusfestival, kus osalevad nii mõneski põnevas arutelus erinevad kliimavõrgustiku liikmed, nagu näiteks Eesti Roheline Liikumine, Rohetiiger, Keskkonnaõiguse Keskus ja Eestimaa Looduse Fond. Soovitame huvilistel silma peal hoida Maa ala ja Rohekoostöö ala kavadel. Maa alal toimub kahe päeva jooksul ühtekokku üheksa arutelu, millest on valik isuäratamiseks välja toodud kliimamuutused.ee veebilehel.
Uudised ja arvamuslood meedias
Klimatoloog Mait Sepp: paarikümne aasta pärast on ilmselt talvesid, kui tuleb terve aeg muru niita, Maaleht, 29. juuli
Tartu Ülikooli loodusgeograafi ja klimatoloogi Mait Sepa sõnul on meil kõige süngema stsenaariumi järgi selle sajandi lõpuks aasta keskmine õhutemperatuur +9 °C.
Kütuseteadlane: maailmas on fantastilisi piirkondi, kus puhas energia juba on mustast odavam, Ärileht, 28. juuli
Suurtele meretuuleparkidele ja päikeseväljadele pole meie piirkonnas tulevikus alternatiivi, ütleb akadeemik Enn Lust.
ERISAADE | Kliimaekspert: oleme oma võimaluse maha maganud. Martin Helme ajab puhast demagoogiat, Eesti Päevaleht, 28. juuli
Eestimaa Looduse Fondi kliimaekspert Piret Väinsalu räägib Eesti Päevalehe erisaates EL värskest kliimapaketist. Pireti sõnul on vähemalt astutud esimesi reaalseid samme seniste deklaratsioonide kõrvale.
Teadlased ei hoia end enam tagasi: maailm, nagu meie seda teame, ei naase kunagi, Eesti Päevaleht, 28. juuli
Põrgukuumus ja enneolematud üleujutused, atmosfääri rekordiline CO2 tase – kliimakriis on kohal. Ja see läheb aina hullemaks. Uuringutest aga selgub, et eestlased on aga jätkuvalt kliimamuutuste vastu skeptilised. Artiklis saab sõna ka kliimavõrgustiku koordinaator ja keskkonnapsühholoog Kärt Puusepp.
EESTI GRETA THUNBERGID ANNAVAD NÕU: meil ei ole vaja kümmet ideaalset veganit, vaid sadat inimest, kes söövad vähem liha, Õhtuleht, 26. juuli
Kliimamuutused on üha rohkem tajutavad üle kogu maailma. Eestis on selle ilming sellesuvine pikaldane kuumalaine. Õhtuleht uuris neljalt keskkonnamõjudele mõtlevalt noorelt, kuidas oma ökoloogilist jalajälge vähendada.
Kristi Klaas: mis uue kliimapaketiga muutub? Eestlased on osades valdkondades juba praegu eestvedajad kogu maailmas, Eesti Päevaleht, 23. juuli
Läinud nädalal esitles Euroopa Komisjon märgilist kliima- ja energeetikapaketti, mis lähikümnenditel muudab meie kõigi elus väga palju. Samas on suuresti meie enda kätes, kuidas need muudatused Eestis nutikalt ellu rakendada.
Äärmuslikud ilmastikutingimused surmavad aastas viis miljonit inimest, ERR Novaator, 23. juuli
Monashi Ülikooli juhitud ja Tartu Ülikooliga koostöös valminud maailma suurimas kliima tervisemõju uuringus selgus, et äärmusliku külma ja kuuma temperatuuri tõttu sureb aastas enam kui viis miljonit inimest. Kuuma õhutemperatuuri tagajärjel kasvanud suremus võib edaspidi globaalse soojenemise tõttu veelgi kiireneda.
Eesti taastekava põhineb kitsal arusaamal rohepöördest, Bioneer, 19. juuli
Eesti taastekava esitati Euroopa Komisjonile ühena viimastest. Hoolimata kava koostamisele kulunud märgatavast lisaajast, põhineb see kitsal arusaamal rohepöördest, kus ignoreeritakse täielikult elurikkust ja looduskaitset, kirjutab Eesti Rohelise Liikumise huvikaitse ekspert Johanna Kuld.
Antarktika kliimat päästab veel vaid osooniauk, Postimees, 18. juuli
Aastal 1985 sai maailm teada seni kõige tähtsamast ja inimkonna nahka otse mõjutavast Antarktikas tehtud teadusavastusest – osooniaugust lõunapolaarala stratosfääris – ning võitlusest osoonikihi hõrenemisega kujunes üks keskkonnakaitsetegevuse edulugudest.
Euroopa apokalüpsis tõi ligi 200 surnut. Hävitavatest üleujutustest saab edaspidi normaalsus, Eesti Päevaleht, 17. juuli
Lääne-Saksamaad räsinud sadu ja üleujutused tõid kaasa teated vähemalt 150 hukkunust Saksamaal ja 27 hukkunust Belgias. Uued probleemsed kohad on Ülem-Baieri ringkond ja Saksimaa, kus teatati samuti jõgede veetaseme tõusust. Üleujutus jõudis ka Austriasse Halleini linna. Hollandis Limburgi regioonis kuulutati välja häireolukord.
Eksperdid bensiini-ja diiselmootorite keelamise plaanist: „See on ebareaalne!”, Delfi, 17. juuli
Süsinikdioksiidi heitmete vähendamisele pööratakse aina suuremat tähelepanu. Kõrgendatud nõuded kehtivad ka autotootjatele, mis on juba sundinud paljusid neist loobuma suuremahulistest ja võimsatest sisepõlemismootoritest. Nõuded karmistuvad jätkuvalt ja isegi mitmed suured autotootjad plaanivad järgmise 5 kuni 15 aasta jooksul hübriididest täielikult loobuda, minnes üle ainult täielikult elektrilistele mudelitele.
Euroopa kliimaeesmärgid: kuidas meie toidutootjad kliimat jahutavad, Postimees, 15. juuli
Kolm tahku, kuidas meie põllumajandus aitab täita suurt kliimaeesmärki ja keskkonda hoidvalt toota puhast toitu. Faktid räägivad, et oleme jõudsalt liikunud kliimasõbraliku põllumajanduse poole.
KLIIMAMUUTUS ON KOHAL! Eestisse on jõudnud äkksurmi põhjustav „niiske kuumus", Õhtuleht, 14. juuli
Viimastel nädalatel valitsev kuumus tekitab muret. Kuumuse tõttu võivad terved inimesed ülekuumeneda ja äkitselt surra, isegi Eestis. Õhtuleht palus "niiske kuumuse" kohta kommentaare Eesti Rohelise Liikumise juhatuse liikmelt Madis Vasserilt.
Johanna Maarja Tiik: Kas tosina Euroopa Liidu õigusakti muudatus suudab tuua oodatud leevenduse kliimakriisile? Eesti Päevaleht, 13. juuli
Euroopa Liit ja teised maailma riigid on juba aastakümneid püüdnud kliimamuutust ohjata, ent olukord on sellest hoolimata üha kriitilisem.
Keskkonnakolumn: Tehnokuningate alamad, Müürileht, 1. juuli
Eestlased on valdavalt religioonikauge rahvas, keda iseloomustab aga vankumatu usk mitmesugustesse tõendamata kõrgtehnoloogilistesse imedesse, millest loodetakse lahendust kõikvõimalikele süsteemsetele keskkonnaprobleemidele. Artiklis arutleb teema üle Eesti Rohelise Liikumise huvikaitse ekspert Madis Vasser.