Lähenevad sündmused ning olulised algatused
Eestimaa Looduse Fond ootab uudistama kuidas valida toitu, mis hoiaks mõistuse terava, keha krapsaka ja planeedi tervena. Leia Paide keskväljakult nad üles ning avasta millisele toidule näitab foor rohelist. Muuseas maitstakse planeedisõbralikke ampse, värvitakse toidumandalat, otsitakse sõnarägastikust keskkonnasõbraliku vrapi koostisosi, mängitakse toiduviktoriini ning loositakse välja mõned kastid mahetoitu.
Arvamusfestivali kõrval leiab sel aastal aset iseseisev kogukonnaala, kus ühendatakse inimesi, kes lisaks julgete arvamuste avaldamisele on valmis ka vastavateks tegudeks. Olgu selleks siis transformatiivsed algatused majandusüsteemides, toidujagamises, säästlikus ehituses või keskkonnakaitses. Alalt leiab nii aktiviste, akadeemikuid, elurikkust kui ka eriarvamusi. Lisaks saab aga lihtsalt olla ja laagerduda (olemas on telkimise ja põrandamajutuse võimalus).
Ala on ka eelsoojenduseks ja järelpeoks 13. augustil kell 18:00 Arvamusfestivali põhiprogrammi Tuleviku Elukeskkonna alal toimuvale Eesti Rohelise Liikumise arutelule "Kas kasvujärgse ajastu järel algab lõpuks hea elu?".
SA Keskkonnahariduse Keskus otsib juhti programmile “Roheline kool”
Sihtasutus Tartu Keskkonnahariduse Keskus otsib keskkonnateadlikku ja visiooniga juhti programmile “Roheline kool” (Eco-Schools Global), kes täiendaks meeskonda oma energia ja teadmistega. Töö sobib Sulle, kui Sulle meeldib mõelda suurelt ja tegutseda süsteemselt, meeldib esineda, oma tööst ja eesmärkidest rääkida. Kasuks tuleb ökoloogiline maailmavaade ja teadmised Eesti haridussüsteemist.
Tähtajaks on 17. august 2022 ning tööle asumise aeg on juba septembris. Asukoht: Tartu loodusmaja (kaugtöö võimalusega), valmisolek töölähetusteks üle Eesti. Lisainfo: Rohelise kooli võrgustiku koordinaator Eeva Kirsipuu-Vadi (eeva.kirsipuu-vadi@tartuloodusmaja.ee).
|
Kutse Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse Agentuuri noorteprogrammide keskuse seminarile 25. augustil kell 10:00 - 16:30 toimub seminar, mille eesmärgiks on tutvustada Erasmus+ KA2 rahvusvahelise koostööprojektide võimalusi roheteemasid käsitlevate projektide loomiseks ja aidata leida niisuguste projektide jaoks siseriiklikke partnereid. Sündmusele on oodatud nii rohevaldkonna kui ka noorte- ja haridusvaldkonna organisatsioonid, mis sooviksid rohetemaatika arendamisel koostööd teha. |
Uudised ja arvamuslood meedias
Eesti otsustes on kliimamuutus taustamüra. Noortes tekitab see ärevust, sest riskitakse nende tulevikuga, Eesti Päevaleht. 2. august
Kuidas on seotud Eesti riigi kohustus kaitsta inimeste, ka praeguste noorte õigust elule ja tervisele ning vähendada kasvuhoonegaaside hulka? Sellele küsimusele ei ole Eesti kohtud pidanud veel vastama.
Madis Kallas otsib tasakaalupunkte ja metsakogus karjuda ei lase, ERR, 29. juuli
18. juulil ametisse nimetatud uus keskkonnaminister Madis Kallas (SDE) arvab, et ükskõik, mis on see eesmärk, mille me 2030. või 2050. aastaks saavutame, on oluline juba praegu olulised sammud teha.
Ekspert: energiahinnad võiksid Eestis olla tunduvalt odavamad, Eesti Päevaleht, 28. juuli
Hiljuti ametisse astunud valitsus on koalitsioonileppes kirja pannud hulga taastuvenergiale mõeldud meetmeid, mis peaksid aitama pikas plaanis rohepööret ellu viia ja hindu stabiliseerida.
Marilin Eessalu: kooliköökide suur keskkonnajalajälg, Tartu Postimees, 27. juuli
Eesti Roheline Liikumine analüüsis üleeuroopalise projekti raames kooliköökide kliimamõju ning tulemused ütlevad, et kui üle Eesti lõpetataks toiduraiskamine, pakutaks ühel päeval nädalas ainult taimset toitu, investeeritaks säästlikesse A-klassi toidu valmistamise ja säilitamise seadmetesse ja pakutaks pooles ulatuses mahetoitu, oleks selle kõige kumulatiivne mõju kuni 40 protsenti väiksem kui praeguse olukorra jätkumisel.
Kas uus valitsus suudab energiahindade kasvu pidurdada ja metsasõja lõpetada? Eesti Päevaleht, 22. juuli
Värske koalitsioon pani küll kirja energeetika suure eesmärgi, kuid jättis sihini jõudmiseks hädavajalikud sammud paika panemata, rääkis saatejuht Mart Valner taskuhäälingu „Rohepöörane“ värskes episoodis.
Hannes Tõnisson: Eesti rannikute ajalooraamat aitab vaadata kliimamuutuste tulevikku, Postimees, 20. juuli
Oleme jõudnud olukorda, kus tänaste rannaprotsesside teaduslik analüüs ja minevikus moodustunud rannavallide tekkimise aegsete tingimuste rekonstrueerimine avab meile ukse, mis aitab meil paremini mõista kliimamuutuste regionaalset mustrit ning lõpuks aitab ühiskonnal paremini valmistuda kliimamuutustest tingitud uudsete oludega hakkama saamiseks.
Euroopa valmistub kõige hullemaks. Vanad jaamad pannakse stardivalmis. Kui suur on keskkonnakahju? Ärileht, 13. juuli
Euroopa riigid plaanivad ajutiselt käivitada varem välja praagitud kivisöejaamad. Pikem plaan on siiski selge – 2030. aastaks soovitakse kivisöe-elekter Euroopast kaotada. Praegune kriis toob turule kiiremas korras uut taastuvenergial baseeruvat tootmist - 2030. aastaks on taastuvelektri osakaal Euroopa Liidus 69%.
Raport: transpordisektor liigub kliimaneutraalsuse poole vaevaliselt. Autoga sõitmine tuleb teha ebamugavaks, Eesti Päevaleht, 12. juuli
SEI Tallinna haru värske analüüs uuris uuris, milliseid kliimaneutraalsuse saavutamise meetmeid on Eesti hakanud ellu viima. Kliima- ja energiaprogrammi ekspert Kaidi Kaareti sõnul kumab läbi, et majanduslikke eesmärke on olulisem saavutada kui kliimaneutraalsust.
Kliimastreikija Kertu Birgit Anton: Meile tundub talutav, kui keegi elab halvemini, et meie saaksime paremini elada, Postimees, 9. juuli
17. aastaselt Fridays for Future ridades koos mõttekaaslastega Enefit õlitehase kohtusse kaevanud Kertu Birgit Anton andis Postimehele ülevaatliku intervjuu, kus lubavad, et viivad vaidluse edasi riigikohtusse.
Eesti on CO₂ kohustusega hädas üleraie, mitte Brüsseli kiusamise pärast, Postimees, 5. juuli
Ajutiselt korraga keskkonna- ja maaeluministri ametit pidav Urmas Kruuse (RE) sai avalikkuses vatti selle eest, et ei suutnud Euroopa Liidu käest kaubelda väiksemaks Eestile “üle jõu käivat” ja “ebaproportsionaalset” CO₂ sidumise eesmärki, mis on aga arvutatud samadel alustel teiste euroliidu riikidega, ja probleemide põhjused peituvad mujal.
Põrgukuuma korteri jahutamiseks häid lahendusi pole, Postimees, 4. juuli
Eestis on olnud tava, et jahutussüsteeme elamutesse ei projekteerita. Ammugi ei tehtud seda Nõukogude Liidu ajal, kuid ka praegustel uusarendustel on jahutussüsteemi olemasolu pigem erand kui norm. Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) nutikate kaugküttelahenduste lektor Igor Krupenski ütleb, et eeskätt on küsimus tasuvuses.
Kuum ilm lajatatakse meile lagipähe kosmose piirilt, Postimees, 2. juuli
Soojenev kliima võib tähendada nii suviseid kuumalaineid kui ka tavatult krõbedat külma talviti. Kliimauurijad on seda meelt, et pikaajaliste kliimamuutuste suund kujuneb koos maailmameres toimuvate muutustega.
EL-i keskkonnaministrite kliimakokkulepe sillutab teed suurteks muutusteks, ERR, 26. juuni
EL riikide keskkonnaministrid leppisid Luxembourgis kokku kliimapaketi Eesmärk 55 koosseisu kuuluvas viies õigusaktis, mis jõustumisel toovad muutused energeetika, transpordi, põllumajanduse ja metsanduse valdkonnas. Artiklis saavad sõna ka Eestimaa Looduse Fondi kliimaekspert ning metsandusprogrammi juht.