Euroopa Komisjoni sõnul peaks taaste- ja vastupidavusrahastu (EUR 672.5 miljardit) tagama ‘rohelise taastumise’ üle Euroopa. Hoolimata ambitsioonikatest eesmärkidest näitab värske Bankwatchi ja EuroNaturi raport, et rahastu ei aita kaitsta ega taastada loodust ning võib kahju sellele isegi suurendada.
Eesti Rohelise Liikumise eestvedamisel on valminud eestikeelne lühendatud ülevaade Eesti taastekava kitsaskohtadest ning koostöös rahvusvaheliste partneritega on antud ka mitmeid soovitusi, kuidas elurikkuse olukorda kohalikul tasandil parandada. Raporti leiab Eesti Rohelise Liikumise kodulehelt.
Juhend kooli- ja lasteaiaköökide kliimamõju hindamiseksEestis pakutakse aastas ümmarguselt 36 miljonit koolilõunat (sh lasteaialõunad), hinnanguliselt on nende einete kliimajalajälg kokku 45 000 tonni CO2 ekvivalenti aastas. Avalikul sektoril on väga konkreetsete ja üsnagi lihtsate sammudega võimalik sekkuda oma haldusala kliimamõjusse ning seda vähendada – just seda aitabki teha värskelt valminud juhend.
Juhend on suunatud inimestele, kes vastutavad koolide, lasteaedade või miks ka mitte teiste avalike asutuste (vanglad, haiglad, hooldekodud) toitlustamise eest erinevatel ametikohtadel. Juhendis tutvustatakse 19 aspektist koosnevat CLIKIS-metoodikat, mis hõlmab nii menüü, seadmete ja nende kasutuspraktikate kui ka jäätmekäitluse analüüsimist. Meetmeid on mitmeid ja enamikul neist on kliimakaitses eraldiseisvana vaid väike roll, kuid kõiki soovitusi kombineerides on võimalik säästa kuni 40% toidu- ja köögitehnika valdkonnas tekkivatest kasvuhoonegaasidest. Juhendit on võimalik lugeda ning ka alla laadida ERLi kodulehelt.
Kutse Põhjamaade kliimalaagrisse
25. – 31. juuli toimub Kesk-Soomes Põhjamaade kliimaaktivismi laager, mille fookuses on kliimaga seotud tegevused ja töö looduses (Land Defence and Live Revival). Laagrisse on oodatud 15. – 30. aastased keskkonnateemadest huvituvad inimesed.
Laagri fookuseks on kliimaga seotud tegevused looduses, mille raames saab osaleda rattamatkal (Endangered Species Bike Ride); võtta osa Post-Fossil Society töötubadest; osaleda aruteludes ja paneelides muutuvast turismivaldkonnast, taasutuvenergiast, CO2 kogumisest ja plastikuvabast merest; liituda väljasõitudega raba taastamistöödele ja turbatööstusesse; osaleda Peace Work ja keskkonna aktivismi töötubades jpm.Ürituse leiad siit. Kava on üsna vaba ja aega ujuda ja olemist nautida ohtralt, kogu transport, ööbimiskohad, toit, rattarent on alla 30. aastastele osalejatele tasuta. Ööbimine toimub kämpingutes või telkides. Huvi korral kirjuta karola@roheline.ee.
Uudised ja arvamuslood meedias
EL-i keskkonnaministrite kliimakokkulepe sillutab teed suurteks muutusteks, ERR, 29. juuni
Euroopa Liidu riikide keskkonnaministrid leppisid ööl vastu kolmapäeva Luxembourgis kokku kliimapaketi Eesmärk 55 koosseisu kuuluvas viies õigusaktis, mis jõustumisel toovad muutused energeetika, transpordi, põllumajanduse ja metsanduse valdkonnas.
Teaduste Akadeemia korraldatud konverents „Eesti energiapoliitika. Energiatrilemma-tasakaal“ tõi kokku eri alade eksperdid, et kriitiliselt arutada energeetika rohepöörde võimalusi ja probleeme.
Ökoloog Aveliina Helm Kruusele: EL-i kliimaeesmärk ei käi Eestile üle jõu. Selle täitmata jätmine oleks lühinägelik ja Eestile kahjulik, Eesti Päevaleht, 21. juuni
Minister Urmas Kruuse väidab, et Euroopa maakasutuse loodus- ja kliimasõbralikumaks muutmise plaan Eestile ei sobi ja käib meile selgelt üle jõu. Tartu Ülikooli taastamisökoloogia professor Aveliina Helm toob vastuartiklis aga välja, et LULUCFi sektori CO2 sidumise eesmärgi poole liikumine on vajalik meie enda looduse jätkusuutlikkuse tagamiseks.
PODCAST | Rohepöörane: Eesti Energia, pane oma PR paika. Kas uus tehas on siis keemia- või õlitehas? Eesti Päevaleht, 18. juuni
Taskuhäälingu „Rohepöörane“ uues episoodis võtsid saatejuhid Madis Vasser ja Mart Valner fookusesse Eesti Energia õlitehase hiljutise kohtuotsuse tagamaad.
Eesti kõrgkoolid saavad kliimateadlikkuse edendamiseks ligi pool miljonit eurot, Postimees, 15. juuni
Keskkonnainvesteeringute keskus (KIK) rahastab 499 800 euroga kolme eesti kõrgkooli projekti, et ülikoolid saaksid ühiselt välja töötada kliimamuutuste mõju leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise õpetamise strateegiad ja õppevahendid ning koolitada õpetajaid neid kasutama.
EL-i keskkonnakaitse kulutused kasvavad jätkuvalt, Postimees, 13. juuni
Euroopa Liidu (EL) 2021. aasta keskkonnakaitsekulutused ulatusid 292 miljardi euroni, kasvades keskmiselt 3 protsenti aastas, kusjuures 2006. aastast on need kasvanud 54 protsenti.
Tippökoloogid aitavad mõista kõige fundamentaalsemat megatrendi, Postimees, 9. juuni
Tartu Ülikool alustas hiljuti uut vastuvõttu mikrokraadiprogrammi «Ökoloogia ja looduskaitse globaalmuutuste tingimustes». Tegemist on täiendusõppeprogrammiga, mis koosneb neljast omavahel seotud kursusest, kuhu on õppima oodatud need huvilised, kes soovivad teadlikumad olla looduse mitmekesisusest ning kliima- ja maakasutusmuutuste mõjust elusloodusele.
Keskkonnaühenduste Koja pöördumine: ühiskond ootab raiemahtude vähendamist, Raplamaa Sõnumid, 8. juuni
Eesti Keskkonnaühenduste Koda soovib juhtida riigijuhtide tähelepanu kliimakriisi leevendamisele ja elurikkuse tõhusale kaitsele. Selleks tegid nad avaliku pöördumise peaministri ning Riigikogu esimehe poole. Autoriteetsete raportite ja EL dokumentide kohaselt nii kliima- kui ka elurikkuse kriis süvenevad ning nende mõju leevendamisega on väga kiire.
KLIIMAPÄEV - Jevgeni Ossinovski: Tallinlane on ühe maailma suurima kliimajäljega inimene, Pealinn, 6. juuni
Pühapäeval, 5. juunil leidis aset Kliimapühapäev, mis tõi Kadrioru parki kohale kliimateemadel arutlevad eksperdid, põnevad töötoad ning elurikkuse-õppematka. Tallinna linnavolikogu esimees Jevgeni Ossinovski meelest on Tallinnal ja meist igaühel tõsine vastutus vähendada oma koormust planeedile.
Kliimamuutus puksib kuused Eestist välja, Maaleht, 2. juuni
Tundub ulmeline kujutada Eesti metsi ette ilma paksude kuusikuteta, kuid metsateadlased näevad seda võimalust juba praegu. Kuuse olukord muutub kriitiliseks ilmselt selle sajandi lõpukümnenditel, mis kuusepuu eluiga vaadates pole sugugi kaugel. Seetõttu otsitakse vastupidavamaid puid kohalike liikide seast ja plaanitakse katsepõlde võõrliikidele.