Möödunud ja lähenevad sündmused ning olulised algatused
Uuring: Eesti elanikud on kliimamuutuse pärast mures
Keskkonnaõiguse Keskus (KÕK) viis koostöös Nortaliga läbi uuringu kliimamuutusega kohanemisest Eestis. Uuringu tulemused viiitavad selgelt, et Eesti inimestel puudub kindlustunne, et riik valmistuks piisavalt kliimamuutuse tagajärgedega toimetulekuks. Uuringu järgi on 78% inimestest mures kliimamuutuse tagajärgede pärast maailmas ning 68% Eesti elanikkonnast nõustub, et kliimamuutuse tagajärjed mõjutavad nende tulevikku negatiivselt. Eeskätt ollakse arvamusel, et ohus on õigus tervise kaitsele (39%) ning elule (36%). Loe lisa Postimehest või külasta KÕKi kodulehte.
ELF alustas aasta alguses otsustajate kliimakooliga
Kliimamuutuse tulemuslikuks pidurdamiseks on vaja jõuda selleni, et Eesti ühiskonnas mõistetaks kliimamuutuse pakilisust ja tegutsemata jätmise või liiga aeglaselt tegutsemise hinda (ingl k cost of climate inaction) sisuliselt. Need, kelle tegevus kliimamuutust enim mõjutab, peavad hoomama kliimasüsteemi ja selle toimimist terviklikult ehk nad peavad oskama tegutseda ja otsustada kliimamuutust pidurdavalt.
Selleks algatas Eestimaa Looduse Fond (ELF) otsustajate kliimakooli, mis on mõeldud Eesti ühiskonna praegustele ja tulevastele võtmetegijatele, eestkõnelejatele erinevates eluvaldkondades - ettevõtjaile, ajakirjanikele, riigiametnikele, poliitikutele jt. Praeguseks on otsustajate kliimakooli läbimist tõestava tunnistuse saanud ligi 30 inimest.
13. juunil toimus veebiseminar “Kliimaõigused kehtivas seadusandluses”
Värske raport: “Pole taastumist kaasamiseta: miks avalikkuse osalus on Euroopa rohepöördes võtmetähtsusega”
Uudised ja arvamuslood meedias
KLIIMAMINISTER LASI ÜLE! Energia- ja kliimakava tulnuks saata Euroopa Komisjoni hiljemalt juunis, kuid see pole jõudnud isegi valitsusse. Õhtuleht, 30. juuni
30. juunil pidid liikmesriigid Euroopa Komisjonile aru andma, kuidas edeneb energia- ja kliimaeesmärkide täitmine. Eesti riiklik energia- ja kliimakava valmis ei saanud ning see jäi tähtajaks esitamata.
Eestisse rajatakse esimene elurikkust toetav päikesepark. Delfi Ärileht, 30. juuni
Eestimaa Looduse Fond (ELF) ja taastuvenergia tootja Sunly on sõlminud kokkuleppe ettevõtte Nurme päikesepargi ehitamiseks elurikkuse näidisalana, kus nii rajamisel kui ka hooldamisel kasutatakse keskkonnasõbralikke meetodeid.
Suvised veeprobleemid võivad tulevikus tabada mitmeid Eesti piirkondi, ERR, 26. juuni
Suviste kuumalainetega järsult kasvav veetarbimine võib tulevikus viia põhjavee sooldumiseni. Teiste seas võiksid muret tunda Lääne-Eesti rannikualade, saarte, Ida-Virumaa ja Viimsi elanikud.
TÜ taimebioloogid pakuvad Eesti põuastele põldudele lahendusi, ERR, 21. juuni
Tartu Ülikooli teadlased said jälile mehhanismile, mis võimaldab aretada põuakindlamaid taimesorte.
Õiglane üleminek õlitehase kiuste, ERR, 20. juuni
Põlevkivi ja põlevkiviõli sisaldavad projektid on seadnud terava küsimärgi alla Ida-Virumaa suutlikkuse õiglast üleminekut päriselt ellu viia, kirjutavad ERLi eestvedajad.
Kliimaminister valis teadusnõunikuks Aveliina Helmi. ERR, 19. juuni
Kliimaminister Kristen Michali teadusnõunikuna asub tööle bioloog ja looduskaitseteadlane professor Aveliina Helm, kes uute kohustuste tõttu taandub Eestimaa Looduse Fondi nõukogu liikme kohalt.
Uus õlitehas tõmbab teistel ettevõtlussektoritel hingamise koomale, Postimees, 14. juuni
Riigi ja kogu ühiskonna jaoks on töötav õlitehas tulevikus koormav, võib öelda lausa pinnuks silmas, sest see hakkab meid pitsitama mitmelt poolt, mõjutades eri sektorite elujõulisuse kaudu majandust ning ka riigi rahalisi kohustusi, hoiatab Eestimaa Looduse Fondi kliimapoliitika ekspert Piret Väinsalu.
Loodan, et Eesti riigi narratiiv ei jää vaid digisektorisse kinni, Eesti Päevaleht, 3. juuni
Kliima- ja elurikkuse kriise ei lahenda roheline retoorika, vaid julged sihid, selged tegevuskavad ning neid järgivad konkreetsed teod, kirjutab ELFi kliimapoliitika ekspert Laura Vilbiks.
Eesti teadlased teevad hernest lõhefileed. „Ühel hetkel on alternatiivtoidud poeletil odavamad kui liha või kala“, Ekspress, 1. juuni
Eesti toiduteadlased valmistasid herne valkudest nii maitsva lõhefilee, et pälvisid selle eest ülemaailmsel konkursil 400 000dollarise auhinna. Liha tarbimise vähendamine tervisliku tasemeni vähendaks omakorda eestlaste keskkonnajälge 5% võrra.