Olulised sündmused ja meediakajastused: november

Lähenevad sündmused ning olulised algatused

Küsi kliimakogu teadlastelt: kliimasõbralik tulevik Ida-Virumaal?

Idavirulasi kutsutakse virtuaalsele teeõhtule teadlastega! Eestis teeb ajalugu esimene kliimakogu - Ida-Viru noorte kliimakogu. Enam kui 30 noort on kohtunud teadlaste, ekspertide erinevate huvirühmade esindajatega. Arutelu teemadeks on olnud kliimamuutused, õiglane üleminek ja Ida-Viru tulevik. Toimunud kohtumistel jäid aga üles mitmed küsimused, millele teadlased nüüd avalikult vastavad. Üritusele on oodatud eelkõige idavirulased, aga ka teised huvilised. Osalemiseks registreeri end siin. Kliimakogu kohta saab lugeda siit.
Annetamistalgud 2021

Järjekorras juba kolmandad annetamistalgud leiavad aset homme, 30. novembril. Vabaühendused ja erinevad organisatsioonid üle Eesti teevad talgute raames erinevaid tegevusi, et koguda annetusi ühiskondlike probleemide lahendamiseks ning kutsuvad inimesi üles endale olulist valdkonda toetama.

Talgutel on osalemas ja ootavad annetusi ka mitmed vabaühenduste kliimavõrgustiku liikmed:
  • Eesti Roheline Liikumine kutsub Tartus 30. novembril vahemikus 11-15 oma hoovi, et pakkuda annetajatele tassike teed värskes õhus keskkonnakaitsjate seltsis. Tule toeta Eesti üht vanimat keskkonnaorganisatsiooni, tutvu selle eestvedajate, huvikaitse ekspertide ja aktivistidega ning kuula, kuidas on võimalik indiviidi tasandil Eestis keskkonnakaitsesse panustada. Osale üritusel või tutvu valdkondadega, milleks ERL annetusi kasutab siin.
  • Eestimaa Looduse Fond kutsub annetama metsa loodusväärtuste uurimiseks.
  • Keskkonnaõiguse Keskus kogub annetusi Eesti ainsa juba 11 aastat ilmunud keskkonnaõiguse e-uudiskirja väljaandmise jätkamiseks, et toetada ametnikke, kogukondi, keskkonnaühendusi, ettevõtteid, juriste, eraisikuid ja teisi lugejaid paremate keskkonnaotsuste tegemisel.
  • Eesti Ornitoloogiaühing, Päästame Eesti Metsad MTÜ ja Eesti Metsloomaühing kutsuvad annetama käimasoleva raierahu kohtuasja toetuseks.
30. november - veebikonverents “Väikesed tuumajaamad - Eesti vajadus või eksitus?

30. novembri õhtul kell 16-18 võõrustab Eesti Roheline Liikumine rahvusvahelisi ja kohalikke tuumaenergeetika eksperte. Selgust otsitakse küsimusele, kas täna alles disainifaasis olevad väikesed tuumajaamad (VMR) võivad olla tulevikus Eesti möödapääsmatu vajadus, või on tegemist tähelepanu kõrvale juhtiva eksitusega? Kavas on mõned ettekanded ning paneel-arutelu. Esialgne programm:
  • VMRid maailma tuumatööstuse olukorra raportis - M.V. Ramana, University of British Columbia.
  • Tuumaenergeetika ja kliimamuutused - Paul Dorfman, Nuclear Consulting Group
  • Riiklik tuumaenergeetika töörühm - Reelika Runnel, Keskkonnaministeerium
  • Peegeldused ja arutelu panelistidega - Reelika Runnel (KeM), Marek Strandberg (Postimees), Henri Ormus (Fermi Energia), Paul Dorfman (Nuclear Consulting Group).
Konverentsi kantakse üle inglise keeles ja Eesti Rohelise Liikumise Facebooki lehel.
Uudised ja arvamuslood meedias

Keskkonnaministriks saanud Erki Savisaar: isa oleks soovinud, et ma oleksin jäänud mõnele rahulikumale erialale, Õhtuleht, 27. november
Mida teeb keskkonnaministri ametisse astunud Erki Savisaar ise, et olla keskkonnasõbralik ja loodussäästlik? Mida ta arvab aktuaalsetest küsimustest, nagu kliimasoojenemine ja põlevkivimajandus?

Loodus hävib hääletult, Sirp, 26. november
Käimas on kuues väljasuremislaine. Hinnanguliselt on väljasuremisohus miljon looma- ja taimeliiki ehk iga kaheksas liik ja praegune liikide väljasuremistempo ületab looduslikku fooni tuhandekordselt, kirjutab Aveliina Helm. Aga ärme sellega lepi, me saame paremini, sest kaalul on kõik. Räägi hääletu looduse eest.

Euroopa Liidu fondide raha ei tohi kahjustada loodust, kliimat ega keskkonda, Bioneer, 24. november
Möödunud nädalal tuli välja avaldus suurte üle-euroopaliste keskkonnaühenduste koja Green 10 ja Euronaturi poolt, mis toob välja, et Euroopa Liidu “Ei kahjusta oluliselt” (Do No Significant Harm) printsiipi pole liikmesriikide taastekava hinnangutes korrektselt arvesse võetud. Välja on toodud ka Eesti näide Rail Baltica osas, kuhu on plaan investeerida 31 miljonit eurot.

Ida-Virumaa noored tegid nädalavahetusel Eesti kliimaajalugu, Kliimamuutused.ee, 22. november
20.-21. novembril kogunesid Ida-Virumaa noored virtuaalselt Eesti esimeseks kliimakoguks. Kokku said need noored, kes olid kliimakogu kutse peale enda huvi registreerinud ning seejärel juhuvalimiga lõplikusse kliimakogu koosseisu sattunud. Nädalavahetusel osales üle 30 Ida-Virumaa noore.

#COP26 kokkuvõte: üleüldine ambitsioon on ebapiisav, Kliimamuutused.ee, 22. november Lõppenud on 26. ÜRO kliimakonverents, mille tulemusena allkirjastati järjekordne kliimakokkulepe - Glasgow kliimapakt (Glasgow Climate Pact). Tulemused on vastakad - ehkki liiguti edasi nii mitmeski vallas, pole kokkulepe endiselt kooskõlas kuus aastat tagasi Pariisi kliimaleppega võetud eesmärkidega.
 
Kliimateadlane Annela Anger-Kraavi: oleme komakohtade üle vaieldes end surma mõistnud, Eesti Päevaleht, 17. november
Igal aastal sureb kliimamuutuste tõttu veerand miljonit inimest, aastatega see hulk aina kasvab. Glasgow’ kliimapakt sünget kurssi muuta ei suutnud. Artiklis annavad teema kohta kommentaare ka Eesti Rohelise Liikumise huvikaitse eksperdid Maris Pedaja ja Johanna Kuld.

Maris Pedaja: reaalsuse COPutus – ammu oli aeg tegutseda, Postimees, 15. november Ajajärgul, mil kogu maailm vaatas Glasgow'sse kogunenud riigijuhtide poole, kes arutasid ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 26. kohtumisel (COP26) kliimapoliitika tuleviku kurssi, valitseb jälgijate seas eelkõige skeptiline meeleolu.

Johanna Kuld: gaasikraan kinni ja metsade hävitamisele lõpp? Postimees, 15. november
Eesti Rohelise Liikumise huvikaitse ekspert Johanna Kuld võtab kokku viimase aja kõige laiaulatuslikuma üleilmse kliimaalase koostöö platvormi ehk COP26 kliimakonverentsi probleemkohad.
 
EPL GLASGOW’S | Joanna Laast: miks kliima tippkõnelused on vaid bla-bla-bla? Eesti Päevaleht, 12. november
Greta Thunbergi ütlus on läinud massidesse ja seda põhjusega. Peamine kriitika nii COP26 kui ka eelnevate kliimakõneluste pihta on “palju juttu, vähe tegusid”. Täpsemini, palju lubadusi, mida ellu ei viida.

Rohepoliitika ekspertrühma juht: lähema 10 aasta jooksul tuumajaama ei tule, Postimees, 4. november
Kuidas vältida energiavaesust ja tagada õiglane üleminek taastuvenergiale, sellele otsib vastuseid valitsuse rohepoliitika juhtkomisjoni juurde loodud nõuandev eksperdirühm, mida juhib Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskuse juhataja Lauri Tammiste. Tema fookuses on energia- ja ressursitõhusus, tuumaenergia võimekust ta Eestis lähema 10 aasta perspektiivis ei näe.

Keskkonnakaitsjad tahavad Euroopa Liidu raha jagada Ida-Virumaale, ERR, 4. november Rahandusministeerium kogus tagasisidet, kuidas kasutada 3,37 miljardit eurot, mis Eesti saab järgnevatel aastatel Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondidelt. 23 organisatsiooni esitasid ettepanekud, milles rõhutati rohepööret ja regionaalseid investeeringuid.
 
COP 26 | Teadlased on skeptilised: riigid ei suuda kliima soojenemist pidurdada, Eesti Päevaleht, 2. november
Alanud ÜRO kliimakõneluste valguses kardavad mõjukamad kliimateadlased, et poliitikute tegevusetuse tõttu tõuseb globaalne temperatuur sajandi lõpuks 3° C võrra.


Viimased uudised

KUTSE: 21.11 Riigikogus arutelu kliimamuutuste mõju Eesti õigusruumile ja majandusele
Euroopa Liidu keskkonnapoliitika järgmised 5 aastat: võimalused ja ohud
Madalad eesmärgid, suured riskid: Eesti kliimaseaduse hetkeseis
Lühiülevaade kiirendatud üleminekust taastuvenergiale ELis ja Eestis
VIDEO JA INTERVJUU: Kliimamuutus vajab kiireid lahendusi. Jüri-Ott Salm: peame otsima soode kuivendamisele alternatiivi
Kõik uudised