Möödunud ja lähenevad sündmused ning olulised algatusedKandideeri Euroopa Kliimapakti saadikuks!
Kas oled kirglik kliimameetmete vastu ja innukas teisi kaasama? Kuni 15. oktoobrini on võimalik kandideerida Kliimapakti saadikuks, et juhtida muutusi igapäevaelus ja kujundada seeläbi meie tulevikku.
Saadikuna
saad juurdepääsu aktiivsele üleeuroopalisele võrgustikule - too
kohalikud kliimaalgatused ja ideed lavale ning inspireeri teisi enda
ümber. Puhtama, tervislikuma ja õiglasema maailma ehitamise nimel tasub
teha samme juba praegu - siin on Sinu võimalus! Kolmas kliimakogu toimub Tallinnas
7. oktoobrist 4. novembrini toimub
Tallinnas rohelise pealinna rahvakogu linnaroheluse teemal.
Linnavalitsus kutsub linlasi ekspertide ja huvirühmade abil vastama
küsimusele „Kuidas siduda Tallinna haljasalad ülelinnaliseks kutsuvaks
tervikuks?“.
Mini-Tallinna
(statistilise juhuvalimi alusel valitud 60 tallinlase) ettepanekud,
kuidas roheluse abil paremini kliimasoojenemisega kohaneda, saavad olema
Tallinnale sisendiks järgmiste aastate tegevusteks. Tallinna rahvakogu
aitab korraldada DD Demokraatiakeskus.
EL arutab kuni 2023. aasta lõpuni äriühingute kestliku juhtimise ja hoolsuskohustuse direktiivi sisu üle, mille eesmärk on tagada, et Euroopa suurettevõtete tegevus oleks inimõigusi austav ja keskkonnahoidlik igas tarneahela etapis. Keskkonna- ja inimõiguste ühendused üle kogu maailma on protsessi pingsalt jälginud ning valjuhäälselt nõudnud tugevat direktiivi. Aita ka sina – koostatud on e-kirja mustand, milles palutakse ministritel seista selle eest, et direktiiv sisaldaks kahte väga olulist aspekti: õiguskaitse kättesaadavust ettevõtete kuritarvitamise ohvritele ning ettevõtete kohustust vähendada oma süsinikuheidet ja kliimamõjusid.
Ligi 20 organisatsiooni saatsid Kliimaministeeriumile pöördumise, milles
toonitavad, et loodav kliimaseadus peab olema teaduspõhine. Selleks
julgustatakse Kliimaministeeriumit moodustama sõltumatut teadlastest
koosnevat kogu. Lisaks kannustatakse täpsustama juba loodud
kliimanõukogu mandaati ja tasakaalustama selle koosseisu nii, et see
kannaks oluliste ühiskonnagruppide häält.
Kutse aruteluõhtule Viimsi tuumajaamast
Kuigi Eesti ei ole võtnud vastu
põhimõttelist otsust toetada tuumaenergia arendamist, käib mõnes
vallavolikogus arutelu tuumajaama rajamise riiklikus eriplaneeringus
osalemise üle. Seetõttu on oluline teemat kohalikul tasandil tõstatada
kõigis piirkondades, mis oleksid võimaliku tuumajaama ning tuumajäätmete
pikaaegse lõppladestuspaiga potentsiaalseks asukohaks. 4.
oktoobri õhtul kell 18.30 Viimsi Raamatukogu (Randvere tee 9) väikeses
saalis toimuval aruteluõhtul on võimalik kuulata ettekandeid ning saada
vastuseid, kui potentsiaalikas on Viimsi tuumajaama asukohana. Registreeri end siin.
Uudised ja arvamuslood meedias
Vastasseis - Tuumajaama rajamise vastu, Postimees, 21. september
Juba üle aasta on Eesti liikunud eesmärgi poole katta riigi aastane elektritarbimine täielikult taastuvenergiaga. Skeptikute sõnul peaks riik aga oma vähesed ressursid suunama hoopis järele proovimata väikeste moodulreaktorite toetamisse. Riik alustas kliimaseaduse loomist. Eelnõu soovitakse valmis saada järgmisel aastal, Eesti Päevaleht, 20. september
Kliimaministeerium tutvustas mis on loodava kliimaseaduse eesmärk ja milline on protsessi ajakava. Hakkame tuuleparke püsti panema, Ilmaparandaja, 9. september
Kui suuri kompromisse kliimaneutraalsuse nimel võime eluslooduse arvelt teha ning miks on meil suur segadus eelisarenduasladega, räägivad Ingrid Nielsen (ELF) ja Kristiina Nauts (Utilitas). Euroopa Liidust tuleva raha kasutust kipuvad dikteerima erahuvid, Postimees, 6. september
Suutmatus tagada avalikkuse korralikku kaasamist ainult süvendab olemasolevat ebavõrdsust, õõnestab demokraatiat ning piirab rahastu eesmärkide saavutamist, kirjutab Carmen Kilvits. Kerkiv maailmamere tase võib Eesti rannajärved sisse soolata, ERR, 6. september
Kui ookeani veetase kliimamuutuse mõjul tõuseb, jõuab rannajärvedesse ja jõesuudmetesse senisest soolasem vesi, osutavad TÜ tehnoloogiainstituudi ja EMÜ molekulaarse ökoloogia teadlased. ÜRO kliimajuht: G20 kliimaavaldused on kurvastavalt ebaadekvaatsed, Postimees, 6. september G20 energiaministrid ei suutnud juulis kohtudes fosiilkütuste kasutamise järkjärgulise vähendamise plaanis kokku leppida ega toetatud ka teadlaste üksmeelset seisukohta, et heitmete kogus ei tohi pärast 2025. aastat enam kasvada. Sajandi lõpuks võib kolmandik inimkonnast elada liiga kuumas piirkonnas. Eestis võib märgata suremuse kasvu juba 27 soojakraadi juures, Ekspress, 3. september Kui maakera temperatuur tõuseb näiteks kahe kraadi võrra, elab 2070. aastal liiga kuumas piirkonnas ligi kümnendik inimkonnast, tõdeb TÜ keskkonnatervishoiu professor Hans Orru.
| 