Olulisemad sündmused ja meediakajastused: aprill II


Lähenevad sündmused ja olulised algatused


Eesti esimene kliimakaebus: noored pöördusid õlitehase ehitamise peatamiseks kohtusse. Fridays For Future Eesti, 28. aprill
26. aprillil esitas noorte kliimaaktivistide vabaühendus Fridays For Future Eesti Tartu Halduskohtule kaebuse Narva-Jõesuu linnavalitsuse väljastatud ehitusloa tühistamiseks ning esialgse õiguskaitse taotlemiseks seoses ENEFIT282 Õlitehase püstitamisega.


Analüüsid: õiglane üleminek taastuvenergiale
Oleme koondanud kokku analüüsid õiglasest üleminekust, millega soovi korral tutvuda saab.


Veebiseminar “Mina ja Kliima”, igal reedel kell 12, kuni 26. juunini
Neljateistkümnel järjestikusel reedel avavad kliimamuutuse ja inimeste tegevuse vahelisi seoseid oma ala eksperdid, professorid ja teadlased. Seminarid on avatud: küsi küsimusi, too välja eriarvamusi või astu diskussiooni. Võid kindel olla, et lahkud targemana kui tulid.

Uudised ja arvamuslood meedias


ERISAADE | Taavi Aas: maskid ühistranspordis rangelt soovituslikuks, Ida-Virumaa energiasektor suudab drastiliste sammudeta sügiseni püsida. Delfi “Eriolukorra erisaade”, 29. aprill
Luubi all on ka olukord Ida-Virumaal -Aas ei tee saladust, et sealsed põlevkivisektori ettevõtted on suure surve all. Valitsus kavandab nende jaoks kiireid lisa abimeetmeid, aga nendegagi suudetaks vaid sügiseni drastilisi samme edasi lükata, kui nafta hind ei tõuse.


Eesti põlevkiviõli tootjad tootmist veel seisata ei plaani. ERR, 29. aprill
Kuigi koos naftahinna langusega maailmaturul on langenud ka kütteõli maailmaturu hinnad, Eesti põlevkiviõli tootjad VKG ja Eesti Energia esialgu tootmist seisata ei plaani ja ootavad hindade taastumist. Samas on Eesti Energia toonud ettepoole oma ühe õlitehase hoolduse ja VKG peatanud tootmise ühes väiksemas õlitehases.


Taavi Aas: põlevkiviõlitehase kohtusse kaebamise pretsedendist oleneb küllalt palju. Eesti Päevaleht, 28. aprill (tasuline)
Majandus- ja taristuminister pole nõus süüdistusega, et plaanitav õlitehas ei järgi rahvusvahelisi kliimaeesmärke.


Kliimastreikijad andsid õlitehase kohta kohtusse Eesti esimese kliimakaebuse. Kuku Raadio, 28. aprill
Külas on kliimaaktivist Kertu Birgit Anton, kes räägib kliimakaebusest lähemalt.

Noored kliimaaktivistid läksid uue õlitehase vastu kohtusse. Postimees Majandus, 27. aprill 
Noorte kliimaaktivistide vabaühendus Fridays For Future Eesti esitas pühapäeval Tartu halduskohtule kaebuse Narva-Jõesuu linnavalitsuse väljastatud ehitusloa tühistamiseks ning esialgse õiguskaitse taotlemiseks seoses Enefit 282 õlitehase püstitamisega.


Eestimaa Looduse Fondi ekspert: Eesti kliimapoliitika on ebaõnnestumas. Postimees, 27. aprill (tasuline)
Eestimaa Looduse Fondi kliimaekspert Piret Väinsalu kirjutab sellest, kuidas Eesti on keskkonnaküsimuses oma maine Euroopas sisuliselt maha mänginud.


Kaia Oras: Tarbimispausil planeet Maa. Pärnu Postimees, 24. aprill
Sel nädalal juba 50. korda tähistatud rahvusvahelist Maa päeva ilmestab vaikus. Ei, see ei ole vaikus, mille eest hoiatas legendaarne looduskaitsja ja kirjanik Rachel Carson 1962. aastal oma bestselleris “Hääletu kevad” (linnudki ei laula, kuna taimemürgid on hävitanud kõik laululinnud). Praegu valitseb teistsugune vaikus, kirjutab Statistikaameti juhtivanalüütik Kaia Oras.


Madis Vasser: Ei aima me keegi, mis ootab meid ees. Müürileht, 23. aprill
„Me kõik oleme šokeeritud, tahame tagasi normaalsust ja majanduskasvu”. Kindlasti olete kohanud taolisi mõtteavaldusi eriolukorra esimese kuu järel sagedasti nii teles, raadios, lehes, sotsiaalmeedias – võib-olla ka iseenda huultel. Millistele andmetele need väited tuginevad? Minu käest ei ole näiteks keegi küsinud, kirjutab Eesti Rohelise Liikumise huvikaitse ekspert Madis Vasser.


Jüri Ratas: uue õlitehasega on paratamatult seotud riskid ja ohud. Põhjarannik, 22. aprill (tasuline)
Peaminister Jüri Ratas tunnistas esmaspäeval riigikogus, et Ida-Virumaale uue, ligemale 300 miljonit eurot maksva õlitehase rajamine on riskantne ettevõtmine, aga see on Eesti jaoks vajalik nii majanduslikus kui ka sotsiaalses mõttes, et piirkonnas säiliksid head töökohad.


Ringmajandusliit: Eesti peaks majandust taastades investeerima rohelepet ja ringmajanduse põhimõtteid järgides. Bioneer, 22. aprill
Uue koroonaviiruse järgse majanduse ülesehitamine peaks lähtuma kestlikumatest valikutest, et hoida ja väärtustada paremini ressursse ning tagada kestlik sotsiaalmajanduslik areng. Ringmajandusettevõtete Liidu seisukoht on, et praegu investeerides peab investeerima teadlikult ringmajanduse tegevuskava ja Euroopa roheleppe põhimõtteid järgides. Ringmajandusettevõtete Liit kutsub üles arutlema teemadel, kuidas integreerida Euroopa Liidu roheleppe ning uue ringmajandustegevuskava põhimõtted majanduse taastamisse.


JUHTKIRI | Nafta langeb, kliimaaktivism taastub. Eesti Päevaleht, 22. aprill
Esmaspäevane erakordne ja eelkõige finantskauplemisest tingitud anomaalia – mai naftafutuuri hind langes –40 dollarini barreli kohta – ei saa naftaturul kindlasti tavaliseks nähtuseks. Aga selleks, et geopoliitikas ja majanduses lisasegadust tekitada, ei ole miinusmärgiga nafta hinda vajagi. Piisab ka lihtsalt väga madalast nafta hinnast. Ajaloolises võrdluses tõotab see väga madalaks jääda veel tükiks ajaks, sest koroonakriisi tõttu on nõudlus kütuste järele maailmas järsult kukkunud.


Ülo Niinemets: koroona tapab saastajad esimesena. Eesti Päevaleht, 21. aprill (tasuline)
Eesti ei peaks epideemia varjus sabas sörkima, vaid saastet piirates teed näitama.

Plekktrumm. ETV2, 20. aprill
Enne suurt seisakut oli üheks suurimaks globaalseks mureks kliimasoojenemine, mille ohjamiseks on vaja maailma riikide ühist pingutust. Kas koroonakriis saab anda õppetunni, mis looks võimaluse uutmoodi üleilmseks koostööks? "Plekktrummi" külaline on videosilla vahendusel diplomaat, Eesti Vabariigi suursaadik Suurbritannias Tiina Intelmann. Saatejuht Joonas Hellerma.


Osoon. ETV, 20. aprill
Kliimamuutused puudutavad tervet inimkonda. Maailmas on 7,7 miljardit inimest, kes kõik tahavad süüa, liikuda ja hästi elada. Hästi elada tähendab rohkem tarbida, rohkem toota. Seda, et on olemas kasvuhoonegaasiefekt, mis Maad soojas hoiab, teati juba 200 aastat tagasi. 100 aastat tagasi teati, et fossiilsete kütuste põletamine soojendab kliimat. Aga miks me alles nüüd oleme sellest rääkima hakanud? Kõige võimsam ja selgem sõnum soojenemisest tuleb külmadelt aladelt - Arktikast ja Antarktikast. Mida toob kliimamuutus endaga kaasa?


Kliimamuutuste mõjud Eestis ja kas metsamajandus on lahendus? Vikerraadio, 20. aprill
Ajal kui põhitähelepanu läheb inimkonna tervisele, tuleks mõelda endiselt ka kogu maakera olukorrale. Inimene on oma intensiivse elutegevusega paisanud maailma suures koguses kasvuhoonegaase, mis muudavad keerukat globaalset kliimasüsteemi. Kuigi polaaraladel on tagajärgi juba näha, siis kliimamuutuse mõjud on ka Eestis juba näha. Kas kliimakriisi üheks lahenduseks oleks metsamajandus nagu mitmel pool väidetakse?


Viktor Andrejev: uus õlitehas − olla või mitte olla? Postimehe Põhjarannik, 18. aprill
Tallinna tehnikaülikooli Virumaa kolledži nõunik, tehnikakandidaat Viktor Andrejev toob välja põhjused, miks vaatamata mitmetele riskidele on Eesti Energia poolt uue õlitehase rajamine Auvere siiski vajalik nii Ida-Virumaa kui kogu Eesti jaoks.

Toitainevaesel mullal kasvavad küpsed metsad ei leevenda kliimasoojenemist. ERR Novaator, 15. aprill
Noored puistud aitavad kliima soojenemisega võidelda, sest seovad hästi õhku paisatud süsihappegaasi. Paraku pole vanematest metsadest samasugust abi, kuna nemad tõstavad CO2 abil oma kasvupinnase viljakust, selgub rahvusvahelisest uuringust.