Uudised ja arvamuslood meedias
Koroona teeb kliimale head, aga mitte pikemas plaanis. Postimees, 14. märts
Üle maailma levival koroonaviirusel on mõjusid kõigile inimelu valdkondadele ja kuigi esialgne kliimamõju tõotab olla vähenenud kasvuhoonegaaside tõttu pigem positiivne, võib pandeemiaga kaasnev majanduskriis tähendada ka seni tehtud kliimapoliitiliste edusammude nullimist.
Kalle Truus: elektriauto saastab rohkem kui tavaauto. Postimees, 14. märts (tasuline)
Põlevkivienergeetika aeg on ümber, kuid Eestil puudub niihästi jätkusuutlik energiaallikas kui ka tulevikuvisioon, kirjutab keemiadoktor Kalle Truus. Tuumaenergiale Eestis head alternatiivi pole ning elektriauto jääb veel mõneks ajaks saastavamaks kui tavaauto.
Elmer Joandi: elekter purki – tarbijast saab ka hoidistaja. Postimees, 13. märts
Uutmoodi elektritarbimise jaoks tuleks ergutada elektri salvestamist nii kodu- kui suurtarbijate seas. See eeldab seadusega kindlustamist, et investeeringud elektri n-ö purgis hoidistamisele ära tasuvad, ning tarbija-võrgu suhtluse tehnoloogilise lahenduse täiustamist, kirjutab parteitu programmeerija Elmer Joandi.
Züleyxa Izmailova: kliimakriisi kergendavad vastutustundlikud valikud. Postimees, 13. märts (tasuline)
Millise panuse saab igaüks anda kliimakriisi leevendamisse, kirjutab erakonna Eestimaa Rohelised esimees Züleyxa Izmailova.
Aleksei Lotman: kliimamuutus on meie kõigi asi. Postimees, 13. märts (tasuline)
Selleks nädalavahetuseks kavandatud kliimameeleavaldused nii Pärnus, Tartus kui Tallinnas on seoses nakkusohuga küll tühistatud, kuid nende keskne küsimus «kaua veel?» on endiselt üleval.
NAFTAKRIIS ⟩ Viru Keemia Grupp peatab ühe õlivabriku. Postimees Majandus, 13. märts
Viru Keemia Grupp (VKG) konserveerib madala naftahinna tõttu ühe Kiviter-tehnoloogial töötava õlivabriku, mis töötas väljastpoolt kontserni sisseostetaval põlevkivil.
Aas: põlevkiviõlitööstus saab vajadusel riigilt abi. Ärileht, 13. märts
„Naftaturul, nagu ka muudel turgudel, on jätkuvalt suur ebakindlus, sest koroonaviiruse leviku mõju naftatoode globaalsele nõudlusele on praegu veel keeruline lõplikult hinnata. Seetõttu peame mõtlema võimalikele abinõudele, et aidata ettevõtetel kriisist tugevamalt välja tulla,“ rääkis Aas. „Põlevkivisektor pakub Ida-Virumaal tööd tuhandetele inimestele ning moodustab Eesti ekspordist märgatava osa, seega peab riik tagama sektori elujõulisuse.“
Katre Leino: rohepöördest võidavad need, kes julgevad olla ambitsioonikad. ERR, 10. märts
Kui me ise aktiivset rolli eesmärkide seadmisel ei võta, siis veavad eesmärkide seadmist ja täitmist teised riigid ning Eesti osaks jääb teiste riikide sabas sörkimine, kirjutab Katre Leino.
Eurobaromeeter: eestlaste mure keskkonnaküsimustes tõuseb, suurimaks probleemiks peetakse prügi. Rohegeenius, 9. märts
28 Euroopa Liidu (EL) liikmesriigis, viies kandidaatriigi (Türgis, Põhja-Makedoonias, Montenegros, Serbias ja Albaanias) ning Türgi kogukonnas Põhja-Küprosel viidi läbi Eurobaromeetri uuring. 27 382 intervjuu toel uuriti EL avalikku arvamust. Uuringus osalesid üle 15-aastased EL riikides alaliselt elavad kodanikud.
Euroopa Liidu rahastuse kasutamine aastatel 2021-2027 on määrava tähtsusega edukaks kliimaneutraalsuse saavutamiseks Eestis. Bioneer, 6. märts
Keskkonnaorganisatsioonid leiavad oma eile rahandusminister Martin Helmele, riigihalduse minister Jaak Aabile, keskkonnaminister Rene Kokale ning majandus- ja taristuminister Taavi Aasale saadetud avalikus kirjas, et Euroopa Liidu rahastuse kasutamine aastatel 2021-2027 on määrava tähtsusega edukaks kliimaneutraalsuse saavutamiseks Eestis. Kirjas tuuakse välja konkreetsed ettepanekud kolmes kliimaneutraalsuse saavutamiseks olulises valdkonnas: taastuvenergiale üleminek, energiatõhusus ning õiglane üleminek.
Riho Breivel: põlevkivi taandumine roheenergia ees vajab plaani. Postimees, 6. märts
Roheüleminek ja põlevkivitööstus peavad 2050. aastani toimima paralleelselt, et vältida piirkondliku majanduse suretamist, kirjutab endine Ida-Viru maavanem, riigikogu liige Riho Breivel (EKRE).
Eestis hakatakse toetama neid piirkondi ja sektoreid, mida kliimaneutraalsusele üleminek enim mõjutab. Rohegeenius, 5. märts
5. märtsil toimub valitsusistung, kus arutatakse õiglase ülemineku fondi loomist. Fondi eesmärk on toetada neid piirkondi ja sektoreid, mida üleminek kliimaneutraalsusele enim mõjutab. Arvestatakse nende sõltuvust fossiilkütustest, sealhulgas söest, turbast ja põlevkivist, või suure kasvuhoonegaaside heitemahukusega tööstusprotsessidest. Toetatakse piirkondade majanduslikku mitmekesisust, töötajate ja tööotsijate ümberõpet ning sotsiaalset kaasatust.
Noorte kliimastreikide korraldaja: “Ma ei taha kliimaaktivist olla!” Maaleht, 5. märts (tasuline)
Presidendi kõnevõistluse võitja, 16aastane Kertu Birgit Anton innustab tuhandeid noori protestidele, pillub käisest kümneid kliimafakte ja usub siiralt, et kliimakatastroofi õnnestub leevendada.
Asmann: kuni põlevkivile pole samaväärset alternatiivi, ei saa sellest loobuda. ERR, 5. märts
Põlevkiviõli tootmine panustab Eesti ühiskonna arengusse ja mingist väljumisest ei ole vastutustundlik rääkida, kuni kõrvale pole arendatud samaväärseid alternatiive, ütles Viru Keemia Grupi (VKG) juht Ahti Asmann Vikerraadio saates "Reporteritund".
Eesti elanikud peavad esmatähtsaks plastijäätmete vähendamist. Bioneer, 5. märts
Sarnaselt teiste ELi kodanikega peame ka meie esmatähtsaks plastijäätmete vähendamist (57%) ning taastuvenergeetika arendamist (50%). Tugevalt pooldatakse ka rangemaid kliima-, keskkonna- ja töötajate kaitse nõudeid kolmandate riikidega sõlmitavates kaubanduskokkulepetes.
Euroopa Liit tahab muuta kliimaneutraalsuse saavutamise riikidele kohustuslikuks. Rohegeenius, 4. märts
Euroopa Komisjon esitas ettepaneku, millega sätestatakse Euroopa Liidu õiguses ELi poliitiline lubadus saada 2050. aastaks kliimaneutraalseks, et kaitsta meie planeeti ja inimesi. Euroopa kliimaseadusega seatakse 2050. aasta eesmärk ja tegevussuund kogu ELi poliitikale. Lisaks tagatakse avaliku sektori asutuste, ettevõtjate ja kodanike jaoks prognoositavus.
Põlevkiviõli jätab kliimale suurema jälje kui põlevkivi põletamine või nafta. Eesti Päevaleht, 3. märts (tasuline)
Avalikes aruteludes tuuakse ikka ja jälle põlevkivist õli tootmist esile kui Eesti sammu kliimahoidlikkuse poole, kuid see pole nii.
Ulrike Plath keskkonnateemadest: stressis inimene ei tee õigeid otsuseid. ERR, 3. märts
Keskkonnaajaloolane Ulrike Plath arutles "Plekktrummis", kuidas aitavad valdkonnad nagu ajalugu, kunstiteadus ja teoloogia mõista siinseid sageli emotsionaalseid keskkonnateemalisi vaidlusi. |
