Uudised ja arvamuslood meedias
Jaak Aaviksoo: entusiastide marsid probleeme ei lahenda, ERR, 29. märts
Kuigi koroonakriis on oma vahetu loomu tõttu kliimakriisi varjutanud, on
viimane mõõtmatult tõsisem väljakutse. Vajame vastutustundlikke
otsuseid, mis põhinevad teadmistel ja vastastikusel usaldusel, need aga
nõuavad mitte ainult palju tööd, vaid ka aega, kirjutab Jaak Aaviksoo.
Demy
Landson: ära usu hundi juttu. Tuumajaama müügimehed hullutavad meid
õigete valikute ees silmi sulgema, Eesti Päevaleht, 28. märts
On selge, et rohepööre vajab saastavale põlevkivitööstusele
alternatiivseid lahendusi, ennast tõestanud lahendused tuumajaama kõrval
on aga juba ammu olemas. Artiklis võtab sõna Eesti Rohelise Liikumise
(ERL) kommunikatsioonijuht Demy Landson.
Bioloog Tõnu Ploompuu: Inimese energiatõhusust tuleb suurendada, Pealinn, 28. märts
"Kliimaneutraalsuse eesmärk on ju põhimõtteliselt see, et inimesed ei
raiskaks energiat oma elutegevusega ja seega peaks eesmärkidest olema
esimesel kohal inimeste energiatõhususe suurendamine," tõdes Tallinna
Ülikooli bioloogialektor Tõnu Ploompuu.
Kui eelistame puidule fossiilseid loodusvarasid, jääbki kliima soojenema, Maaleht, 25. märts
Praeguste tootmisvõimekuste ja tarbimisharjumuste juures kasutataks
raiumata jätmise korral puidu asemel fossiilseid loodusvarasid ning
fossiilse süsiniku emissioon paiskub atmosfääri juba esimese kriitilise
kümnendi alguses, aga seotakse alles järgnevate tuhandete aastate
jooksul.
Tallinnasse kerkib moodsaim kliimaneutraalne linnaosa, Eesti Päevaleht, 23. märts
Vertikaalhaljastus, katuse- ja kogukonnaaiad, oma elektrivõrk,
autostumise radikaalne vähendamine, gümnaasium ja lasteaiad, kauplused,
restoranid ja bürooruumid. Need on Paljassaare sadamaalale lähiaastatel
rajatava Eesti esimese kliimaneutraalse Hundipea linnaosa märksõnad.
Kliimaaktivist
Kertu Birgit Anton: esimesest kliimastreigist on möödas kaks aastat,
valitsuste lubadused on täitmata, koroonakriis ei vabanda. Aitab
tühjadest lubadustest! Eesti Päevaleht, 18. märts
Kliimasoojenemise piiramiseks ja teiste keskkonnaprobleemide
leevendamiseks on vaja tegutseda parima olemasoleva teaduse põhjal.
Statistilised nõksud või tseremoniaalselt allkirjastatud lepped ei aita.
Sõna võtab Fridays for Future (FFF) keskkonnaaktivist Kertu Birgit
Anton.
Erik Gamzejev: rohepöörde äkilised spurdid võtavad hingetuks, ERR, 17. märts
Mõistlikud inimesed ei ole vastu süsinikuheitmete piiramisele ja
põlevkivielektri asendamisele. Küsimus on, kui kiiresti muutused
toimuvad ja millised on nende sotsiaal-majanduslikud mõjud.
Millist Euroopa kliimaseadust Eesti soovib? Müürileht, 17. märts
Eestimaa Looduse Fondi (ELF) kliimaekspert Johanna Maarja Tiik ja
Keskkonnaõiguse Keskuse (KÕK) kliimaspetsialist Triin Jäädmaa arutlevad
Müürilehes arvaldatud artiklis Euroopa Liidu kliimaeesmärkide üle.
Viigrihüppest unistaval Eestil tuleks toetada teaduspõhisust ning
senisest suuremat ambitsioonikust.
Siim Kallas: Euroopa Liit soovib ellu viia tõelist digi- ja rohepööret, ERR, 16. märts
Eestile on keskkonnamõjuga tegevusteks ette nähtud 3,3 miljardit eurot,
sealhulgas täiesti uue loodava õiglase ülemineku fondi vahendid. Fondist
on Eestile määratud 340 miljonit eurot, mis on võrreldes teiste
liikmesriikidega suurim toetus ühe elaniku kohta. See on oluliseks toeks
kliimasõbralikumale majandusele üleminekul Ida-Virumaal.
Kaanepildiks kasutatud foto autor: Singkham, Pexels.com
|
