Lähenevad sündmused ja olulised algatused
TEDxTartuSalon: Kliima tuli ja kliima jää(b) - 16. septembril kell 17:30 Tartus
TEDxTartu salongiõhtu, mille teemaks on seekord “Kliima tuli, kliima jää(b)”. Mida saab ette võtta siinsamas pisikeses Tartus, et võidelda globaalse soojenemise vastu? Kuidas mõjutada kliimapoliitikat? Kas hashtagidest tulvil sotsiaalmeedia postitus on piisav samm andmaks oma panuse keskkonnasõbraliku maailma loomiseks? Tule ja võta arutelust osa!
Aruteluõhtu: kliimamuutused ja ühiskondlik kollaps - 18. septembril kell 18:00 Tartus
Aruteluõhtule on oodatud kuulama kõik, kellele kliimamuutused ja sellega seonduv huvi pakuvad; kes soovivad saada hetkeolukorrast ja tulevikuväljavaadetest võimalikult objektiivset teavet. Esinema on kutsutud Mait Sepp Tartu Ülikoolist, Piret Väinsalu Eestimaa Looduse Fondist ja Madis Vasser Eesti Rohelisest Liikumisest. Arutelu aitab suunata Ago Tominga. Üritust korraldab EGEA-Tartu.
Kliimastreigi kiirkoolitus - 19. septembril kell 18:00 Tartus
20. septembril algab ülemaailmne “Nädal tuleviku nimel”. Kliimastreigi kiirkoolitus on mõeldud eelkõige neile, kes ei ole siiani viitsinud veel päris täpselt süveneda sellesse, miks noored üldse tänaval on ja kas nendega peaks ehk liituma? Ja kui peakski, siis kuidas? Ürituse raames räägime pisut käesoleva keskkonnakriisi ulatusest, jagame kogemusi juba toimunud streikidelt, taome trumme ning otsime üheskoos ideaalseid hüüdlauseid ja plakateid, et seekordne kliimastreik tuleks eriti kõva! Võta kaasa parim sõber, marker ja papitükk. Vihma korral toimub üritus Näituse 2 õppehoone ringauditooriumis.
Global Climate Strike: Week for Future! 20.-27. september
20. septembril algab ülemaailmne “Nädal tuleviku nimel”, mille lõpetab üldstreik 27. septembril.
Ökonägemused: Miks kliimakriisi pole veel lahendatud? 25. septembril kell 17:00 Tartus
Ajakiri Vikerkaar tutvustab enda ökonägemuste erinumbrit aruteluga, kus küsivad: "Miks ei ole kriis juba lahendatud?". 1980ndate alguses näitas James Hanseni uurimisrühm, et planeedi kliima on 19. sajandiga võrreldes juba ca 0,7 kraadi soojenenud. Sellest ajast saadik - napilt neljakümne aasta jooksul - on riigid paisanud õhku rohkem süsihappegaasi kui kogu ülejäänud inimkonna ajaloo jooksul kokku. Kuigi me teame, et katastroofiliste kliimamuutuste vältimiseks peab kasvuhoonegaaside õhku paiskamine lõppema, on nende aastane tootmiskogus jätkuvalt kasvamas. Miks ei ole ligi nelja aastakümne jooksul suudetud midagi teha?
Jutuõhtu "Ida-Virumaa kliimakindlad lahendused" - 26. septembril kell 15:30 Tallinnas
Bankwatch'i õiglase ülemineku eksperdid Petr Hlobil (Tšehhi) ja Lenka Ilcikova (Slovakkia) jagavad oma värskeid mõtteid toimunud ringreisilt mööda Eestit ning varasemaid kogemusi mujalt Euroopast ning soovivad sisendit kohalike keskkonnaolude kohta ka jutuõhtu osalejatelt.
Loe õiglase ülemineku kohta lähemalt SIIT ja huvi korral registreeri end SIIN.
Arvamusfestivali kliimateemaline posternäitus Tartu Ülikooli raamatukogus - septembri lõpuni
Arvamusfestivalil üleval olnud kliimateemalise posternäitus on septembri lõpuni üleval Tartu Ülikooli raamatukogus. Näitus on seal terve septembri ja asub III korrusel 3. lugemissaali ees. Väljapanek annab graafikute abil kiire ja üldise ülevaate Eesti kliimapoliitika kujunemisest, hetkeseisust ja tulevikusuundumustest. Kui oled huvitatud rändnäituse ülespaneku vastu enda organisatsioonis või üritusel, palun kirjuta sellest julia.gerda@roheline.ee. |
|
Uudised ja arvamuslood meedias
Saksa koalitsioon leppis kokku 40 miljardi euroses kliimapaketis. ERR, 15. september
Saksa kantsleri Angela Merkeli konservatiivid ja nende koalitsioonipartnerid sotsiaaldemokraadid leppisid kokku rakendada järgmise nelja aasta jooksul 40 miljardi euro mahus meetmeid, mis peaks vähendama riigi majanduse mõju kliima soojenemisele.
Kaur Maran: kas jää saab liikuma? Postimees, 14. september
Nagu ütles Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere eile kliimaneutraalsuse konverentsil, ei tasu kliimamuutuste üle enam ammu vaielda – need on olemas nagu tuul, päike või taevast sadav vihm, kirjutab Kaur Maran.
Süsinikuneutraalne majandus nõuab uusi tehnoloogiaid paljudes valdkondades. ERR, 13. september
Selleks, et liikuda süsinikuneutraalse majanduse poole, peaks Eesti võtma kasutusele uusi tehnoloogiaid väga paljudes eluvaldkondades. Tehnoloogiaid, mida arendavad meie ülikoolid, tutvustati poliitikutele ja ettevõtjatele mõeldud kliimaneutraalsuse konverentsil.
Tarmo Soomere: öelda, et keegi ei "usu" kliimamuutusi on juba religiooni küsimus. Postimees, 13. september
Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere rääkis tänasel kliimaneutraalsuse teemalisel konverentsil sellest, kuidas kliimapoliitikat faktipõhiselt kujundada ja probleemi lahendamisega “minema saada”.
Keskkonnaminister puudus oma valdkonna tähtsaimalt konverentsilt. Postimees, 13. september
Täna korraldasid riigikantselei ja teaduste akadeemia ühe aasta kõige olulisema keskkonnateemalise konverentsi «Kliimaneutraalsus- häving või edu?». Kohal olid nii teadlased, peaminister kui ka mitmed teised valitsuse liikmed. Keda polnud, oli keskkonnaminister Rene Kokk.
ELF vastuseks metsandussektorile: raiemahte tuleb vähendada. Postimehe Maaelu, 13. september
Eestimaa Looduse Fond tervitab metsandussektori tänast toetusavaldust algatusele “Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035”, kuid tuletab meelde sellest eesmärgist tulenevat vajadust vähendada märgatavalt Eesti raiemahte.
Aleksei Lotman: metsast ja kliimast, kopsudest kõnelemata. Postimees, 13. september (tasuline)
Keskkonnakülgede eesmärk on olla keskkonnahoiu hääleks. Siiski eeldab ajakirjanduslik lähenemine, et nagu ühes vanas anekdoodis, vaadatakse asja ühelt poolt ja teiselt poolt, kirjutab Aleksei Lotman.
Jüri Ratas: meie kohustus on iseenda mõju keskkonnale vähendada. Postimees, 13. september
Täna toimub kliimaneutraalsuse konverents, mis otsib vastuseid Eesti kliimatuleviku ja kliimaneutraalsuse tagamiseks. Peaminister Jüri Ratas kinnitas, et keskkonnamõjude vähendamine toob kaasa muutusi, kuid see on meie kohustus ja vastutus.
Vanad on hukas. Lapsed streigivad kliima eest, kui poliitikud seda ei tee. Eesti Päevaleht, 13. september (tasuline)
Igal põlvkonnal on oma punkarid. Meie aja mässajad võitlevad kliimamuutuse peatamise nimel, et tulevikule rahuliku südamega vastu minna.
Kliimaneutraalsuse rahvaalgatus jääb reedel peaministrile üle andmata. Postimees, 13. september
Eestimaa Looduse Fond tõdeb, et reedeks planeeritud kliimaneutraalsuse rahvaalgatuse üleandmine peaministrile jääb ära.
Madis Vasser. Miks on vaja saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2035? Vikerraadio, 13. september
Stuudios on Madis Vasser, Eesti Rohelise Liikumise huvikaitse ekspert, kellelt uuritakse, miks nõuavad Eestimaa Looduse Fond ja Eesti Roheline Liikumine kliimaneutraalsuse saavutamist juba aastaks 2035.
Ratas kliimaneutraalsusest: pingutama peavad nii Mart, Martin kui Jüri. Postimees, 12. september
Ehkki mõned Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ministrid suhtuvad kliimasoojenemisse külmalt, on peaminister Jüri Ratase sõnul see teema ikkagi kõigi jaoks oluline. Ratas rõhutas, et kui Eesti tahab saada aastaks 2050 kliimaneutraalseks, peaksid pingutama nii riik kui ka selle kodanikud.
Kliimaekspert Piret Väinsalu: plaanime Jüri Ratasele anda üle 2000 allkirja, aga ta ei taha neid vastu võtta. TV3 Uudised, 12. september
Seitsmeste stuudios on külas Eestimaa Looduse Fondi kliimaekspert Piret Väinsalu, kellega räägime kliimaneutraalsuset ja eesmärgist saavutada see aastaks 2035. Kuidas on võimalik liikuda heitevaba ühiskonnani?
Keskkonnaminister Kokk jäi kliimaneutraalsuse saavutamises kidakeelseks: kahtlemata on väljakutseid. Postimees, 12. september
Keskkonnaminister Rene Kokk ei osanud anda vastuseid, kas ja kuidas kavatseb Eesti liikuda ELi kliimaeesmärkide saavutamise poole.
Eestlased on kliimaküsimustes kõige ükskõiksemad Euroopas. ERR, 12. september
Ehkki Eesti elanikud on hakanud võtma kliimamuutusi tõsisemalt, on nende osakaal, kes peavad globaalset soojenemist probleemiks või üldse väljendavad seisukohti kliimamuutuste teemal, endiselt üks Euroopa Liidu madalamaid, selgub sel nädalal avaldatud Eurobaromeetri uuringu tulemustest.
Rohesäuts: maa roll kliimaneutraalsuses. ERR, 12. september
Ökoloog Aveliina Helm toob välja erinevad viisid, mis aitavad ja mis ei aita kliimaneutraalsuse poole.
Instituudi juht: kliimaneutraalsus nõuab radikaalseid samme. ERR, 11. september
Eesti peab olema valmis radikaalseteks muutusteks ning suurteks investeeringuteks, kui soovib vähendada kasvuhoonegaase 2050. aastaks lubatud tasemeni või saada täiesti kliimaneutraalseks, tunnistas sellekohase analüüsi koostanud Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse (SEI Tallinn) juhataja Lauri Tammiste.
Kas me saame sellega hakkama? Eesti tee kliimaneutraalsusse. Eesti Ekspress, 11. september (tasuline)
Eesti seisab oma suurima poliitilise ja ühiskondliku ülesande ees – muutuda 2050. aastaks kliimaneutraalseks. Kas meil on selleks jõudu ja tahet? Valitsuse tellitud analüüs ütleb, et sellest on rohkem võita kui kaotada.
Madis Vasser: kliimaneutraalsus või häving. ERR, 11. september
Kuidas saaks tavakodanik kliimapoliitikat mõjutada? Vait olla ja edasi tarbida, kui ehk veidi rohelisemalt? Allkirjastada mõni petitsioon, et valitsus oleks sunnitud päris probleemidega tegelema? Organiseerida ise mõni kodanikuallumatuse demonstratsioon? Mida iganes sa teed, oluline on, et sa midagi teed, sedastab oma kommentaaris Madis Vasser.
Eesti saab kliimaneutraalsuse saavutamisel eeskujuks olla. Äripäeva raadio, 11. september
On terve rida valdkondi, kus poliitikud, ettevõtjad ja teadlased on üheskoos asja ette võtnud ja vedanud Eesti maailma esimeste hulka, sama saaks teha ka kliimavaldkonnaga, ütles Teaduste Akadeemia nõunik Marti Aavik Äripäeva hommikuprogrammis.
Simson: Eesti ei saa Põxitit hommepäev ellu viia. ERR, 10. september
Peatselt Brüsselisse Euroopa Komisjoni energiavolinikuks lahkuv Kadri Simson ütles "Esimeses stuudios", et kuigi volinikuna hakkab ta seisma selle eest, et kasvuhoonegaase vähendada, mõistab ta, et Eesti niipea põlevkivienergeetikast loobuda ei saa.
Eesti sai omale Euroopa Liidus kõige olulisema portfelli. Lõunaeestlane, 10. september
Ametisseastuv baltisaksa juurtega Euroopa juht Ursula von der Leyen näitas, et ta on hingelt baltlane – kõige olulisemad portfellid läksid Eestile ja Lätile.
Energiavolinikuks pürgiv Simson: nii keskkonnateadlikku komisjoni pole veel olnud. Postimees, 10. september
Euroopa Komisjoni energiavoliniku kandidaat Kadri Simson jagas enne lendu Brüsselisse ajakirjanikele kommentaare oma värske portfelli kohta. Ühtlasi selgitas ta uue koosseisu prioriteete energeetika valdkonnas.
Terve rida ministreid kogunes esimesele kliima- ja energiakomisjoni kohtumisele. Eesti Energia tutvustas ka oma investeerimisplaane. Delfi Ärileht, 10. september
10. septembril kogunes esimest korda 11. juulil moodustanud valitsuse kliima- ja energiakomisjon, kes sai ülevaate Eesti kliimaambitsiooni tõstmise võimaluste analüüsi vahearuandest ja riikliku energiahiiu Eesti Energia invetseerimisplaanidest.
Siim Kuresoo: puidust elektrit? Me ju ei neela sellist silmamoondust alla! Eesti Päevaleht, 10. september (tasuline)
Narva jaamades plaanitav puidupõletus võib kliimakriisi hoopis suurendada, kirjutab Eestimaa looduse fondi juhatuse aseesimees ja metsaprogrammi eestvedaja Siim Kuresoo.
Kaja Kallas: olulisel kohal on kliimat puudutavad seadused ja põlevkivienergeetika. Pealinn, 9. september
"Oluline on eestikeelsele haridusele ülemineku arutelu ja kliimat puudutavad seadused, mida tuleks Eestis vastu võtta," loetles Reformierakonna esimees Kaja Kallas olulisi küsimusi eelseisvaks uueks hooajaks Riigikogus.
Kersti Kaljulaid: mind paneb muretsema silmapiir. Postimees, 9. september
Meie taga on Eesti põhiseadus. Meie taga on rahvusvaheline sõprade ring, kes toetub sarnastele alusväärtustele. Ja meile endile loodavad need, kellel on meist vähem vabadusi ja võimalusi. Aga meil on ka enesekindel rumaluse paraad. Nii sõnas president Kaljulaid riigikogu avaistungil.
Puhas elekter on kasutamata potentsiaal kliimaneutraalsuse saavutamisel, seda ka Eestis. TööstusEST, 4. september
Ligi sada aastat on elekter olnud meie igapäevase elu kese ja täna on elekter moodsa ühiskonna toimimise oluline osa. Elekter annab võimaluse meile, meie kodudele, meie ettevõtetele ja riikidele eksisteerimiseks.
Hando Sutter: väljakutsed on selleks, et neist võitjana välja tulla. TööstusEST, 4. september
Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter ütleb, et maailma energiaäris on põnevad ajad, kuid väljakutsetest on võimalik võitjana väljuda. Strateegilistes eesmärkides ettevõte järele ei anna, vaid muudab vajadusel taktikat.
Eesti Energia avaldas Ida-Virumaad raputava masskoondamise numbrid. Delfi Ärileht, 3. september
Eesti Energia koondab aasta lõpuks Ida-Virumaal 324 inimest, kellest valdav enamus on kaevurid.
Kliimaneutraalne Eesti. Vikerraadio Ökoskoop, 2. september
Eestimaa Looduse Fondi kliimaekspert Piret Väinsalu on “Ökoskoobis” kliima teemadel rääkimas. Kliima muutub, sellele ei vaielda enam vastu, et aga "udusulg ei murraks kaameli selgroogu", on tarvis tegutseda. Kodanikuühendused kutsuvad toetama rahvaalgatust "Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035". Kliimaneutraalsus tähendab, et riik ei paiska atmosfääri rohkem kasvuhoonegaase kui seob.
Põlevkivi kaevandati aasta lõpuni ette. Postimees, 2. september
Kui Estonia kaevandusest ja Narva karjäärist ei võetaks sel aastal enam välja ühtegi tonni põlevkivi, saaksid Eesti Energia õlitehased ja elektrijaamad töötada planeeritud mahus vähemalt aasta lõpuni, kui mitte kauem, kirjutab Põhjarannik.
Õlitööstuse plaanid kisuvad miljardiklassi. Äripäev, 1. september (tasuline)
Õlitööstus loodab hiigelkalli eelrafineerimistehase toel suurendada põlevkivist õli tootmist poole võrra, kuid küsimusi tekitavad nii projekti jätkusuutlikkus, riigi panus investeeringutesse kui ka keskkonnahoid.
Kliimaaktivist Greta Thunberg soovitas Trumpil hakata teadlasi kuulama. Postimees, 29. august
Kaks nädalat jahil viibinud kliimaaktivist Greta Thunberg jõudis eile New Yorki. ÜRO kliimakonverentsidele sõitnud Thunberg kommenteeris pressikonverentsil ka Ameerika Ühendriikide presidenti ning Amazonase vihmametsade põlenguid. |
|
|
