Soome
Looduskaitse Seltsi kliimapoliitika ekspert Hanna Aho kirjutab, kuidas koroonaviiruse
puhang on õpetanud meid kuulama teadlasi ning näidanud, et tarvis
on otsusekindlaid poliitilisi samme. Vajame sarnast reageerimist ka
kliimakriisile. Just seetõttu on Soome seadnud eesmärgiks olla
aastaks 2035 süsinikuneutraalne. Nüüd peavad ka teised riigid
eeskuju järgima.
Koroonakriis jätab meie ühiskonda jälje. Inimesed muretsevad oma tervise ja heaolu pärast. Nõnda suure ulatusega kriis võib jätta ajutiselt tagaplaanile teised inimkonda varitsevad ohud nagu kliimamuutuse ning elurikkuse kao. Keskkonnakriise ei ole aga viirus edasi lükatud – jätkuvalt on tarvis kiiret tegutsemist nende pidurdamiseks. Peame tegutsema oma tervise huvides nüüd ja praegu, sest keskkonna kahjustamine on juba täna ning kliimamuutus saab olema tulevikus paljude nakkushaiguste algpõhjus.
Soome peaministri Sanna Marini valitsus on kinnitanud, et pühendub ühe maailma ambitsioonikaima kliimaeesmärgi ehk kliimaneutraalsuse saavutamisele 2035. aastaks ning seejärel juba negatiivsete emissioonide poole liikumisele. Samuti on Soome valitsus lubanud elavndada koroonast räsitud majandust kliimameetmetesse ja keskkonnakaitsesse investeerimisega. Soome valitsus ja 16 teist ELi liikmesriiki, kes esindavad enam kui 75 protsenti Euroopa Liidu elanikkonnast, toetavad Euroopa rohelise kokkuleppe muutmist keskseks ELi taastumisstrateegiaks peale COVID-19 puhangu taandumist.
Koroonakriis on laastav, ent see on meile palju õpetanud. See on õpetanud meid teadust kuulama. See on õpetanud meile, kui oluline on sihikindel poliitiline tegevus elude päästmisel. See on näidanud, et kriisis seljatamiseks vajame üksteist. Peame nendest kogemustest õppima, et tõmmata kliimakaosele pidurit.
Esimene samm on leppida kokku inimeste kaitsmiseks piisavalt ambitsioonikates eesmärkides. Valitsustevaheline Kliimapaneeli tõi välja, et inimeste ja nende elatusallikate kaitsmiseks on tarvis hoida globaalne soojenemine 1,5 kraadi piires. Soomes arvutas teadlaste kliimapaneel välja, mida alla 1,5 kraadi jäämine Soomele täpsemalt tähendaks. Meil on olemas hinnangud selle kohta, kuidas heitkogust vähendada, kuid teekond eesmärgini jõudmiseks pole veel päris selge. Sellest hoolimata oleme siiski ambitsioonika eesmärgi seadnud ning valitsus arendab teadlaste ja sidusrühmade toel teed süsinikneutraalsuseni. Ühtlasi uuendame Soome kliimaseadust, et see kajastaks värskeid kliimaeesmärke. Oleme uuendamas energia maksustamise süsteemi ning ekspertgrupp töötab välja fossiilkütustevaba transpordi ettepanekuid. Koroonapandeemia majanduslikest mõjudest aitavad toibuda kliimainvesteeringud.
Küsitluste kohaselt toetame meie, soomlased, kliimategevusi. Nõnda ka eestlased. Greta Thunberg ja teised kliimaaktivistid on näidanud, et muutused võivad käima lükata ka kõige väiksemad meie seast ning et koos oleme peatamatud. Kas Sina oled peatamatu? Kas eestlased seavad teaduspõhiseid kliimaeesmärke ja ehitavad turvalisemat ühiskonda? Teadus ja motivatsioon on olemas – nüüd on tarvis vaid tegutsema asuda. Koos saame päästa elusid ning seda, mis meile kõige kallim.