Sündmuse kirjeldus
“Oleme esimene põlvkond, kes teab, et hävitame oma planeeti, ja viimane, kes saab midagi ette võtta.”
2015. aastal said 195 riigi esindajad kokku Pariisi kliimakonventsioonil, kus lepiti kokku pikaajalises eesmärgis hoida globaalne keskmine temperatuur alla 2 (isegi 1.5) kraadi Celsiust võrreldes tööstusrevolutsioonieelse ajaga. Sellest on möödunud üle 3 aasta ja kasvuhoonegaasid on endiselt tõusuteel. Koos ajaga on otsa saamas meie kannatus.
Võttes eeskuju Greta Thunbergilt, kes algatas Fridays For Future liikumise, ja tuhandetelt noortelt üle Euroopa, astume meiegi välja selle eest, et kliimamuutust koheldaks kriisina ja sellega tegeletaks enne, kui kahju on pöördumatu. Me ei peatu enne, kui valitsused tagavad meile turvalise tuleviku.
2015. a sõlmitud Pariisi leppes võeti küll eesmärgiks, et riigid pingutavad 1,5°C piiresse jäämiseks, ent leppega võetud kohustused, sh EL lubadus vähendada aastaks 2030 emissioone vähemalt 40%, hoiaksid soojenemist ka kõige paremal juhul üksnes 3°C piires. IPCC eriraport näitab, et kui emissioonide tõus jätkub praegusel tasemel, tõuseb temperatuur üle 1,5°C juba aastaks 2040. Selle mõju oleks hävitav: üha sagenevad looduskatastroofid, rannikualade üleujutamine, pikenenud põuaperioodid ja sellest tulenev näljahäda, liikide kiirenev väljasuremine ja uued migratsioonilained.
Teadlased on kliimakriisist rääkinud aastakümneid ja valitsused on neid aastakümneid ignoreerinud. Miks peaksime siis istuma koolis ja omandama haridust, kui haritud inimesi kuulda ei võeta? Enam pole aega oodata, et keegi teine häält teeks. Täiskasvanud ei ole probleemi tõsidust mõistnud ja neile on vaja äratuskella.
See pole üleskutse mitte üksnes koolinoortele. Rääkige toimuvast oma vanematele, selgitage olukorda oma õpetajatele ja kutsuge nad kaasa. Võtke käekõrvale oma õed-vennad, sest ohus on meie kõigi tulevik ja kokkuvõttes inimkonna säilimine.
Lähme ja näitame 15. märtsil Riigikogu ees rahumeelse protesti teel, et kliimamuutus on probleem, mida valitsusel pole õigust enam tagaplaanile jätta.
2015. aastal said 195 riigi esindajad kokku Pariisi kliimakonventsioonil, kus lepiti kokku pikaajalises eesmärgis hoida globaalne keskmine temperatuur alla 2 (isegi 1.5) kraadi Celsiust võrreldes tööstusrevolutsioonieelse ajaga. Sellest on möödunud üle 3 aasta ja kasvuhoonegaasid on endiselt tõusuteel. Koos ajaga on otsa saamas meie kannatus.
Võttes eeskuju Greta Thunbergilt, kes algatas Fridays For Future liikumise, ja tuhandetelt noortelt üle Euroopa, astume meiegi välja selle eest, et kliimamuutust koheldaks kriisina ja sellega tegeletaks enne, kui kahju on pöördumatu. Me ei peatu enne, kui valitsused tagavad meile turvalise tuleviku.
2015. a sõlmitud Pariisi leppes võeti küll eesmärgiks, et riigid pingutavad 1,5°C piiresse jäämiseks, ent leppega võetud kohustused, sh EL lubadus vähendada aastaks 2030 emissioone vähemalt 40%, hoiaksid soojenemist ka kõige paremal juhul üksnes 3°C piires. IPCC eriraport näitab, et kui emissioonide tõus jätkub praegusel tasemel, tõuseb temperatuur üle 1,5°C juba aastaks 2040. Selle mõju oleks hävitav: üha sagenevad looduskatastroofid, rannikualade üleujutamine, pikenenud põuaperioodid ja sellest tulenev näljahäda, liikide kiirenev väljasuremine ja uued migratsioonilained.
Teadlased on kliimakriisist rääkinud aastakümneid ja valitsused on neid aastakümneid ignoreerinud. Miks peaksime siis istuma koolis ja omandama haridust, kui haritud inimesi kuulda ei võeta? Enam pole aega oodata, et keegi teine häält teeks. Täiskasvanud ei ole probleemi tõsidust mõistnud ja neile on vaja äratuskella.
See pole üleskutse mitte üksnes koolinoortele. Rääkige toimuvast oma vanematele, selgitage olukorda oma õpetajatele ja kutsuge nad kaasa. Võtke käekõrvale oma õed-vennad, sest ohus on meie kõigi tulevik ja kokkuvõttes inimkonna säilimine.
Lähme ja näitame 15. märtsil Riigikogu ees rahumeelse protesti teel, et kliimamuutus on probleem, mida valitsusel pole õigust enam tagaplaanile jätta.