Lugupeetud härra peaminister!
Eelseisval Euroopa Ülemkogul 20.-21. juunil arutate Teie koos teiste riigijuhtidega Euroopa Ülemkogu strateegilist visiooni kliimaneutraalse majanduse saavutamiseks. See võib jääda viimaseks korraks, kui antud teemat arutatakse ELi tasandil enne septembris toimuvat olulist ÜRO kliimakohtumist.
Kliimakriisi lahendamine on praeguse aja riigijuhte määratlev väljakutse. Nende otsuste tagajärgede põhjal meenutatakse Teie valitsemisperioodi tulevikus. Hiljutiste Euroopa Parlamendi valimiste üldtulemused ning sadade tuhandete kodanike pretsedenditu kliima teemadel mobiliseerumine tänavatel näitab, et avalik toetus tegudele on ülisuur. Eestiski on alates 8. märtsist toimunud mitmes kohas reedesed kliimastreigid, millest seni suurimad, üle tuhande osalejaga üritused, on leidnud aset 15. märtsil ja 24. mail.
Teadlased üle maailma ja ka meil Eestis on selgelt välja öelnud, et veel ei ole hilja, aga tegutseda tuleb nüüd ja kohe. Kui me kavatseme pidurdada ülemaailmse keskmise temperatuuri tõusu 1.5°C-ni ja vältida võimalikke katastroofilisi kliimatagajärgi, peab globaalne kasvuhoonegaaside heide vähenema poole võrra järgmise kümnendi jooksul ning jõudma neto-nulli hiljemalt aastaks 2050. See juhtub aga ainult siis, kui EL näitab rahvusvahelist eeskuju ning võtab eesmärgiks kliimaneutraalsuse saavutamise võimalikult kiiresti. Eesti liitus juba 2018. aasta suvel Rohelise Kasvu Grupi (Green Growth Group) avaldusega, et EL peab jätkama oma juhtrolli kliimaküsimustes ning andma hoogu ka teistele riikidele nende ambitsioonide tõstmiseks.
Euroopa Komisjoni poolt välja pakutud strateegia demonstreerib selgelt, et heidetega neto-nulli jõudmine on saavutatav ning ka ELi enda majanduslikes huvides. Oluliselt kiirendatud korras tegutsemine kliimamuutuste pidurdamiseks mitte ainult ei enneta paljusid suuri kliimast tulenevaid majanduskahjusid, mida EL juba praegu kogeb ning mis tulevikus aina kasvavad, vaid annab ka miljardites eurodes mõõdetavaid tervisekasusid, triljonites eurodes võitu fossiilkütuste impordi pealt ning toob miljoneid töökohti säästlikes tulevikutööstustes.
Kliimaneutraalsust eesmärgiks seadev ELi eelarve avaldab mõju paljude liikmesriikide avalike kulutuste prioriteetidele ning saab anda olulise tõuke lisarahastuseks, võimaldades finantseerida kliimategevusi ja õiglast üleminekut ka ELi vähemarenenud regioonides.
Eelneva pinnalt ning keskkonnateadlike kaaskodanike nimel kutsume Euroopa Ülemkogu kohtumisel Teid üles:
Eelseisval Euroopa Ülemkogul 20.-21. juunil arutate Teie koos teiste riigijuhtidega Euroopa Ülemkogu strateegilist visiooni kliimaneutraalse majanduse saavutamiseks. See võib jääda viimaseks korraks, kui antud teemat arutatakse ELi tasandil enne septembris toimuvat olulist ÜRO kliimakohtumist.
Kliimakriisi lahendamine on praeguse aja riigijuhte määratlev väljakutse. Nende otsuste tagajärgede põhjal meenutatakse Teie valitsemisperioodi tulevikus. Hiljutiste Euroopa Parlamendi valimiste üldtulemused ning sadade tuhandete kodanike pretsedenditu kliima teemadel mobiliseerumine tänavatel näitab, et avalik toetus tegudele on ülisuur. Eestiski on alates 8. märtsist toimunud mitmes kohas reedesed kliimastreigid, millest seni suurimad, üle tuhande osalejaga üritused, on leidnud aset 15. märtsil ja 24. mail.
Teadlased üle maailma ja ka meil Eestis on selgelt välja öelnud, et veel ei ole hilja, aga tegutseda tuleb nüüd ja kohe. Kui me kavatseme pidurdada ülemaailmse keskmise temperatuuri tõusu 1.5°C-ni ja vältida võimalikke katastroofilisi kliimatagajärgi, peab globaalne kasvuhoonegaaside heide vähenema poole võrra järgmise kümnendi jooksul ning jõudma neto-nulli hiljemalt aastaks 2050. See juhtub aga ainult siis, kui EL näitab rahvusvahelist eeskuju ning võtab eesmärgiks kliimaneutraalsuse saavutamise võimalikult kiiresti. Eesti liitus juba 2018. aasta suvel Rohelise Kasvu Grupi (Green Growth Group) avaldusega, et EL peab jätkama oma juhtrolli kliimaküsimustes ning andma hoogu ka teistele riikidele nende ambitsioonide tõstmiseks.
Euroopa Komisjoni poolt välja pakutud strateegia demonstreerib selgelt, et heidetega neto-nulli jõudmine on saavutatav ning ka ELi enda majanduslikes huvides. Oluliselt kiirendatud korras tegutsemine kliimamuutuste pidurdamiseks mitte ainult ei enneta paljusid suuri kliimast tulenevaid majanduskahjusid, mida EL juba praegu kogeb ning mis tulevikus aina kasvavad, vaid annab ka miljardites eurodes mõõdetavaid tervisekasusid, triljonites eurodes võitu fossiilkütuste impordi pealt ning toob miljoneid töökohti säästlikes tulevikutööstustes.
Kliimaneutraalsust eesmärgiks seadev ELi eelarve avaldab mõju paljude liikmesriikide avalike kulutuste prioriteetidele ning saab anda olulise tõuke lisarahastuseks, võimaldades finantseerida kliimategevusi ja õiglast üleminekut ka ELi vähemarenenud regioonides.
Eelneva pinnalt ning keskkonnateadlike kaaskodanike nimel kutsume Euroopa Ülemkogu kohtumisel Teid üles:
- Leppima kokku ELi-üleses eesmärgis jõuda kasvuhoonegaaside heitmetega neto-nulli juba hiljemalt aastaks 2040;
- Lubama septembris ÜRO kliimakohtumisel välja kuulutada ambitsioonikama 2030. aasta eesmärgiga vastavusse viidud ELi liikmesriikide panused;
- Toetama sellist ELi eelarvet, mis aitab saavutada uusi eesmärke ning ühildub liikmesriikide investeeringutega, eraldades 40% kogu üldeelarvest kliimategevusteks.
Nimetatud punktid tuleks integreerida ka ELi strateegilisse plaani, mida samuti juuni Ülemkogul käsitletakse. Läbi selliste selgete ja laiapõhjaliste prioriteetide seadmise on võimalik saata selge ja tugev signaal kodanikele, et EL tegeleb üleminekuga jätkusuutlikule Euroopale. Seetõttu tuleb töötada kliimaneutraalsuse suunas, pidurdada ja tagasi pöörata elurikkuse kadu ning tagada, et kõigis ELi otsustes juhindutaks ÜRO säästliku arengu eesmärkidest.
Lugupidamisega
Eesti Roheline Liikumine
Eestimaa Looduse Fond
Keskkonnaõiguse Keskus
Eesti Ornitoloogiaühing
Arengukoostöö Ümarlaud
MTÜ Arvamusfestival
Lisainfo:
Madis Vasser
MTÜ Eesti Roheline Liikumine
Huvikaitse ekspert ja juhatuse liige
Tel: 53950310
E-post: madis@roheline.ee
Lugupidamisega
Eesti Roheline Liikumine
Eestimaa Looduse Fond
Keskkonnaõiguse Keskus
Eesti Ornitoloogiaühing
Arengukoostöö Ümarlaud
MTÜ Arvamusfestival
Lisainfo:
Madis Vasser
MTÜ Eesti Roheline Liikumine
Huvikaitse ekspert ja juhatuse liige
Tel: 53950310
E-post: madis@roheline.ee