Allpool toome ülevaate keskkonnaüenduste peamistest taastuvenergiaalastest seisukohtadest, ettepanekutest, visioonidest:
- Keskkonnaühenduste energeetikavisioon aastani 2035. Eesti Rohelise Liikumise (ERL) eestvedamisel 2021. aastal loodud keskkonnaühenduste energeetikavisioonis on sõnastatud uusimatel teaduslikel hinnangutel ja teiste riikide kogemustel põhinevad eesmärgid ning lahendused, mille poole Eestis järgmise 15 aasta jooksul ning edaspidigi püüelda tuleb. Visiooni kohaselt tuleb eelkõige panustada tuule- ja päikeseenergia hajatootmisele ja nutikatele energia salvestamise lahendustele. Tehnoloogiliste lahenduste kõrval tuleb oluliselt rohkem tegeleda kodanike kaasamisega energiaühistute kaudu ning energia kokkuhoiuga igal elualal. Loe pikemalt energeetikavisiooni kohta siit ja siit.
- Energia teekaart 2021-2031-2040. Teekaart on 2021. aastal koostatud Rohetiigri eestvõttel koos ettevõtjate ja TalTechi teadlastega koostatud Annab ülevaate taastuvenergeetika hetkeolukorrast ja loob realistlike mudelitega roheenergia võimaliku tuleviku. Teekaart toob välja põhjused, miks me oleme üleminekuga toppama jäänud ning pakub erinevates sektorites, nagu transpordis, elektritootmises, ning soojusmajanduses taastuvenergiale üleminekuks konkreetseid muudatusi ja eeldusi. Pikemalt on teekaarti analüüsinud Eestimaa Looduse Fondi taastuvenergia ekspert Ingrid Nielsen Eesti Päevalehes 31.01.2022.
- 2021. aasta oktoobris teatasid Euroopa keskkonnaühendused, et kliimamuutuse pidurdamiseks on vaja päikese- ja tuuleenergia hüppelist kasvu. ELFi kliimaekspert Piret Väinsalu: ”Päikese- ja tuuleenergiaga seonduvad arengud Eestis on olnud aeglased. Kasvavate elektrihindade ja kliimamuutuse pidurdamiseks peab see kiiresti muutuma. Tagasihoidlikud taastuvenergia eesmärgid on seni takistanud piisava fookuse seadmist taastuvenergia arenguks vajaliku infrastruktuuri loomisele. Selle muutmiseks on tähtis keskenduda inimeste ja loodusliku mitmekesisuse vajadustele. Planeeringuprotsessid peavad olema nii hästi läbimõeldud, et oleks võimalik tagada kogukondadele ja loodusele vähima häiringuga ning suurima väärtusega asukohad tuule- ja päikeseparkidele.”
- 2021. aasta septembris valminud Euroopa kliimavõrgustiku CAN raport ütleb, et Eesti peab kliimapoliitikas fookusesse võtma põlevkivist väljumise, taastuvenergiale ülemineku, energiaefektiivsuse ning biomassi ja maakasutuse. CANi raport hindas kaheksa EL liikmesriigi, sh Eesti pikka vaadet kliimapoliitikas. Raportist selgub, et riikide strateegiad on väga erinevad nii ambitsioonikuselt, poliitilise vastutuse võtmiselt kui ka kohalike inimeste kaasatuse ulatuselt kliimapoliitika valikute aruteludesse. Raporti järgi on Eestile esmatähtis tõsta pikaajaliste sihtide ambitsiooni, sest muidu ei ole võimalik tagada Pariisi kliimaleppega kokkulepitud eesmärkide täitmine. Raportist leiab konkreetsemalt soovitused Eestile. Pikemalt siin.
- Eestimaa Looduse Fondi (ELF), Keskkonnaõiguse Keskuse (KÕK) ja Eesti Rohelise Liikumise (ERL) 7 ettepanekut kliima- ja energeetikavaldkonnas valitsuskõneluste lauale. 2021. aasta jaanuaris saatsid kolm keskonnaorganisatsiooni valitsuskoalitsiooni läbirääkijaile seitse ettepanekut, milles edasiliikumine on nende hinnangul kõige olulisem ja kus valitsusel on juhtohjad muutuste juhtimiseks. Ettepanekute terviktekstiga saab tutvuda siin.
Loe lisaks:
- Eesti Rohelise Liikumise ülevaade tuumaenergeetika riskidest
- Eesti Rohelise Liikumise toimetatav tuumainfoportaal Tuumainfo.ee
- Eesti Keskkonnaühenduste Koja avalik seisukoht: tuumajaama rajamisega kaasneksid märkimisväärsed riskid
- Intervjuu Andreas Piwekiga: üleminek taastuvenergiale vajab realistlikku plaani